Täna 6 aastat tagasi algatati kriminaalasi, mille suurepärane eelmäng lõppes 2 aastat hiljem, kus mind suure altkäemaksuvõtjana Tartu Raekojas maha joosti, kuid täna ei taha toonastes pealkirjades kõlanud loosungitest enam keegi isegi rääkida. Läheb veel paar-kolm aastat ja juba hakkabki lahendus paistma. Nagu lipsti! Oleme optimistid ja hoidkem tervist! Tänasel päeval tundub isegi endale see kohtuasi hetkel pseudoteemana, aga näe, ära ta ei lõpe, sest riigil raha ja ressursipuudust selgelt pole siiani olnud ning vastavat vaktsiini pole ka veel leiutatud…
PS. Selle 9 euroga päädiva korruptandipüüdmise erioperatsioon on riigile maksma läinud hinnanguliselt ca 1 000 000 kaitsemaski:-) Pole paha!
Kajar Lemberi kriminaalasja algusest möödub kuus aastat
EILI ARULA
Tartu Postimees, 31.03.2020
Tänane päev on Tartu endisele abilinnapeale, ettevõtja Kajar Lemberile märgiline, sest 31. märtsil täitub kuus aastat momendist, mil tema suhtes algatati kriminaaluurimine. Tartu maakohus hakkab seda arutama alles tänavu mais ning võib kuluda veel mitu aastat enne, kui selgub, kas Lember on milleski süüdi või mitte.
Küsimusele, kuidas ta end tunneb pärast nii pikka uurimisperioodi, vastas Lember, et hästi, sest nüüd on istungid juba käega katsutavas kauguses. Samas rõhutas ta, nagu mitmes varasemaski usutluses, et uurimine on veninud üle mõistuse kaua. «Olla avalikkuse ees pea neli aastat ilma kohtuta juba algusest peale selgelt süüdimõistetu ei ole just meeldiv kogemus, aga olen õppinud sellega elama,» lausus ta.
Ühe lauaga löödud
Kuigi uurimine algas 2014. aastal, sai Lember ise kriminaalasja algatamisest teada alles 2016. aasta mais, mil ta Tartu raekojas korruptsioonikuritegudes kahtlustatuna kinni peeti ja pärast läbiotsimist arestimajja toimetati. Trellide tagant pääses ta välja järgmisel päeval, aga poliitikukarjääril oli hoobilt lõpp.
Vahepeal on selgeks saanud, et korruptsioonisüüdistus moodustab siiski Lemberi süüasjas pisku. See käsitleb üheksa eurot maksnud juukselõikust ning linnavalitsuse Roosi tänava äärsete kinnistute korrastamishanget puudutavat otsust, mille üle hääletamisest oleks pidanud toonane abilinnapea end taandama, sest tal olid süüdistuse kohaselt ühe sealse krundiga seotud ärihuvid.
Suurem osa süüdistusest puudutab soodustuskelmuse paragrahve. Prokuratuuri arvates on Lemberiga seotud ettevõtted petnud maaelutoetusi jagavalt põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) välja 1,8 miljonit eurot toetusi. Süüdistuses seisab muu hulgas, et süüdistatavad taotlesid aastatel 2006–2015 pettuse teel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ja PRIA-lt toetusi, et soodustada mitme inimese ja äriühingu majandustegevust või saada võimalus toetust eesmärgipäratult kasutada.
Ehkki süüdistuses sisalduv summa on aja jooksul enam kui kaks korda väiksemaks kärbunud, nimetab Lember prokuratuuri väiteid liigseks üldistamiseks ja ühe lauaga löömiseks. Tema andmeil algas uurimine PRIA palvel, sest üks ehitusettevõte oli liiga palju ehitanud PRIA toetusi saanud objekte. Tegemist olevat olnud Lemberi tuttava Jaago Roosmanni ehitusfirmaga Lõuna Ehitus.
«Uurimisel võeti ette kõik toetuste taotlejad, kellele see ettevõte oli midagi ehitanud või hinnapakkumise teinud ning kokku võttes pandigi ilma igasuguse süvenemiseta kõigile kahtlustus, et omaosalust pole tasutud,» kommenteeris Lember süüdistust. «PRIA on kõike ette ja taha korduvalt kontrollinud, aga neil puudub vastutus,» lisas ta.
Lember tuletas meelde, et iga toetuse taotlus ja elluviimine on erinev. «Kahuriga huupi tulistades on sihtmärgile raske pihta saada, aga haavata saavad paljud,» ilmestas ta.
Jaago Roosmannile kuuluv Lõuna Ehitus rajas PRIA toetuste abil ka suure osa Lemberile kuuluva Vudila mängumaa hoonetest. Prokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt ei tasunud Lember toetuse taotlemisel saadud omaosalust ning ehituspakkumused näidati tegelikkusest suuremad.
Uurijate kirjapandu kohaselt jättis Lember omaosaluse maksmata ning raha vaid keerutati ehitaja ja taotleja vahel. Selle väite kohaselt pidi näiteks nullist ehitatud Vudila peahoone valmima hinnaga 200 eurot ruutmeeter (koos käibemaksuga). «Igaüks, kes neid numbreid loeb ja kes teab midagi ehitushindadest, saab ju selle väite võimatusest aru. Kui see poleks kurb, siis oleks kogu see lugu isegi koomiline,» märkis Lember.
Kohtusaal jäi kitsaks
Kajar Lemberi süüasjas on kohtus süüpingis lisaks veel kaheksa eraisikut ja kaheksa äriühingut. Eelistungil tuli Tartu maakohtu kõige suuremasse saali toole juurde tuua, sest süüaluste tosin kaitsjat ei mahtunud seal istuma. Ka kohtuistungite ajaplaani klapitamine kõigi kohtuasja osalistega osutus keeruliseks ülesandeks: maakohus arutab süüasja nii sel kui järgmisel aastal ning otsus sünnib kõige varem 2021. aasta novembris.
Lember ise pakkus, et ka selleks ajaks ei pruugi lõplikku lahendust saabuda. Nimelt andis ta mõista, et süüdi jäämise korral kaebab ta otsuse kindlasti edasi, ning ta aimab, et tema õigeks mõistmise korral teeb sama prokuratuur.
KOMMENTAAR
Margus Gross, Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör
Kohus määras Kajar Lemberi, Jaago Roosmanni ja teiste eraisikute ning äriühingutega seotud kriminaalmenetluse avaistungi päevaks 18. mai. Et selles kriminaalasjas on palju süüdistatavaid, tuli kohtul istungite kavandamisel arvestada kõigi kaitsjate graafikuid. Nii saigi kohus määrata istungid nii, et kohtulike vaidlusteni on võimalik jõuda 2021. aasta sügisel.
Kohus andis süüdistatavad kohtu alla eelmise aasta septembris ja karistusseadustiku järgi katkestab kohtu alla andmine kuritegude aegumise. Sellest kuupäevast hakati uuesti arvestama kuritegude aegumise tähtaega, mis teise astme kuriteo puhul on viis aastat.
Kohtu alla andmisel oli oluline teha kindlaks, kas mõni süüdistuse episood oli selleks ajaks aegunud või ei. Pärast kõigi osaliste argumentide hindamist leidis kohus, et nendes episoodides olid kohtu alla andmiseks alus olemas.
Aegumise kohta üldisemalt: kriminaalmenetluse maksimaalne tähtaeg on 15 aastat. Kui mõni kriminaalasi on kestnud 15 aastat, siis ei saa aegumist enam ükski menetlustoiming katkestada ja menetlus tuleb lõpetada. See ei kehti üksikute väga raskete kuritegude puhul, mis ei aegu kunagi.
