Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud.
Tartus on keskmiselt aktiivsem kodanikkond, lausa nii, et pealinnast tulijad vahel imestavad, kuidas siin tekivad sisulised ja aktiivsed diskussioonid teemadel, mis neil erilist huvi ei ärata. Selline aktiivne kogukond on kindlasti üks Tartu suurimaid rikkusi ja selles mõttes on ka üsna loogiline, et Eesti esimene kaasav eelarve sündis just siin.
Tartus eelmisel aastal alguse saanud kaasava eelarve protsess on avalikkuses pälvinud üpris suurt tähelepanu. Üsna üksmeelselt on Tartut kiidetud julge algatuse ees, kuid samas oldud ka üsna karmid protsessi ülesehituse vastu. On öeldud, et liialt vähe oli kaasava eelarve protsessis sisukaid arutelusid ja kaasamist ning täitmata jäi üks protsessi eesmärke – tutvustada linlastele linnaeelarve põhimõtteid. Selle aasta kaasavat eelarvet kavandades püüame eelmise aasta vigu parandada.
Oleme kaasavale eelarvele püstitanud kolm peamist eesmärki: parandada kogukondade koostööd, tutvustada linlastele linnaeelarve kujunemise põhimõtteid ja midagi ka reaalselt linnaruumis ära teha.
Vaadates eelmise aasta protsessi võib öelda, et kogukonnad tulid juba esimesel aastal kaasava eelarvega üsna hästi kaasa. Edukamalt läks neil ideedel, mille taha koondus mingi huvirühm, tehes oma idee tutvustamisel ja selle eest seismisel head tööd. Püüame selleaastases protsessis pakkuda ideede autoritele rohkem võimalusi oma ideede arendamiseks ning koostööks teiste sarnaste ideede autoritega.
Üks suurimaid uuendusi tänavuses protsessis on teemarühmade arutelud, millest võtavad osa ideede esitajad ja vastava valdkonna eksperdid ning mille tulemusena selekteeritakse hääletusele minevad ideed.
Kuna eelmisel aastal tehti etteheiteid, et hääletusel oli liiga palju ideid ning linlased ei jõudnud kõigisse süveneda, tehakse sel aastal teemarühmade aruteludel eelvalik ja lõpphääletusele jõuab vähem ideid, mis on asjaosaliste vahel läbi arutatud ja hinnatud varem kokkulepitud kaalutlusprintsiipide alusel.
Samuti on inimestel võimalik anda toetushäält kuni kolmele ideele ning usun, et see võimalus teeb protsessi kõvasti huvitavamaks. Ka on infokeskuses hääletamisvõimalus tartlastele, kes ei kasuta ID-kaarti, kuid soovivad siiski otsustamises osaleda. Uusi algatusi on veel ning usun, et suudame selle poolaasta jooksul viia teadmise kaasava eelarve protsessist suurema hulga inimesteni ja see peaks tagama ka selle, et lõpuks on meil rohkem hääletajaid ehk kaasatuid linnakodanikke.
Üks etteheide oli seegi, et me ei tegelenud katseprojektis piisavalt ühe endale püstitatud eesmärgiga – tutvustada linnaeelarve kujunemise põhimõtteid.
Tõsi on, et selleks jäi eelmisel aastal liiga vähe aega. Kuid see on ka üsna ambitsioonikas eesmärk, mille elluviimine võtabki mõnevõrra rohkem aega. Küll aga loodame juba sel aastal sammukese selle eesmärgi suunas liikuda. Kindlasti on kaasava eelarve protsess ja siin tehtavad valikud ka ise õpetlikud ning peegeldavad hästi kogu linnaeelarve koostamise protsessis tehtavaid kompromisse.
Oleme analüüsinud katseprojektis toimunut, pidanud aru erinevate huvirühmadega ja kuulanud professionaalide nõuandeid, et vältida esimese aasta vigu. Et tulevad uued vead, on tõenäoliselt paratamatu, küllap kulub aastaid, enne kui kõik paika loksub.
Teatud mõttes võib-olla ei loksugi, sest tegu pole mitte niivõrd protseduuriga, mis ühel hetkel tehtud saab, vaid protsessiga, mis liigub ühiskonnaga kaasa. Kindlasti aga on inimesi, kellel on teistsugune arvamus ja selleks on neil õigus.
Positiivne on aga see, et Tartus alguse saanud ideest räägitakse juba mitmes Eesti omavalitsuses ning viimane uudis on see, et ka Viljandis ja Kuressaares alustatakse tänavu kaasava eelarvega. Esimesena tulija rõõm või mure ongi, et kõik vead tuleb ise ära teha. Neil, kes järel tulevad, on sellevõrra lihtsam. Ehk püüame ise oma vigadest õppida ja Tartu on ka lahekelt valmis oma kogemusi jagama.
Kaasava eelarve koostamist soovime Tartus alustada 1. mail ideede kogumisega ja jõuda hääletamiseni oktoobris. Vahepealsesse aega jäävad arutelud ja ideede tutvustamine.
Allikas: http://tartu.postimees.ee/2770756/kajar-lember-kaasav-eelarve-toob-uuendusi
