Valitsusel on viimane aeg töötada välja konkreetsed reeglid riigi äriühingute strateegiate ja eesmärkide kohta.
Ehk saame siis mõne aasta pärast tõdeda, et riik suudab tahtmise korral olla ka päris hea peremees.
Mitu korda on konstateeritud tõika, et riigiettevõtetel pole eesmärki ja puuduvad vastavad strateegiad. Riigikontrolli hiljutistes järeldustes ei ole midagi revolutsioonilist. Majandusministeerium noogutab riigikontrolli põhjaliku auditi peale, rahandusminister vaatab üleolevalt. Ja mitte midagi ei juhtu.
Lõpetagem trikitamine. Riigikontrolli tahaksin siiski tunnustada järjekindla töö eest. Ilma nende viimase auditita ei teaks näiteks avalikkus, et ka meie riigiettevõtete lipulaev Eesti Energia tegutseb ilma nõukogu kinnitatud strateegiata. Iseküsimus on, kas strateegia teeks kuidagi ettevõtte juhtimise tõhusamaks. Riigikontroll tõi välja ka selle, et “korras rahanduse” egiidi all ei tohiks lolli mängida.
Kindlasti peab lõppema trikitamine riigi püha lehma ehk tasakaalus eelarve sõnumiga: praegu võetakse samal aastal ettevõttest välja dividende (loe: riik saab tulu) ja samal aastal suurendatakse rahaliselt tema omakapitali (loe: finantsinvesteering ei ole kulu).
Vaja on vastust küsimusele, milleks on iga konkreetne ettevõte riigile vajalik ja mis on tema tegevuse eesmärk.
Seni kuni omanik ei ole suutnud täpselt sõnastada, mida ta nõukogult ootab, on tõesti raske panna kedagi vastutama. Kindlasti peaks ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni roll olema riigiettevõtete puhul senisest laiem.
Äriühingu nõukogu peab suutma hinnata ja vajadusel ka ajakohastada ettevõtte sihte ja seda kooskõlas riigi vastava valdkonna strateegiliste eesmärkidega.
Muutuma peab ka mõttelaad. Lõpuks peab paika saama ka see, kas meie strateegilised riigiettevõtted ja nende juhtimine käib ainult äriseadustiku raamides või on vaja siiski välja töötada eraldi kord parema vastutuse ja järelevalve tagamiseks. Ei tohi olla mõttelaadi, et riigile kuuluva äriühingu nõukogus olemine on riigikogu liikmele lihtsalt pangaarvele tiksuv boonus koalitsiooni kuulumise eest.
Artikkel ilmus 17.oktoobril Äripäevas