Diskussioonid teemal, kas elektrooniline hääletamine valimistel on Eesti kui e-riigi üks loomulik osa või tegemist hoopis geniaalse süsteemiga valimistulemuse mõjutamiseks, ilmselt ei vaibu niipea. Samas on selge, et selle hääletusmeetodi populaarsus kasvab suure kiirusega ning kaks aastat tagasi toiminud Riigikogu valimistel osales valimistel ca 580 tuhat kodanikku ja sealhulgas oli juba üle 140 tuhande inimese, kes tegid oma valiku e-teel.

E-hääletamise ajalugu on Eestis juba pikk ja esmakordselt oli võimalik oma hääl anda valimistel ilma jaoskonda minemata juba 2005 aasta sügisel, kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Algusest saati on arutatud selle valimisviisi samataolisuse üle, kuna teadupärast saab e-valimistel oma häält muuta. Seda saab teha uuesti elektrooniliselt hääletades kui ka eelhääletuse ajal valimisjaoskonnas hääletades.
Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl ja see võimalus on seadustatud, vältimaks hääletaja mõjutamist hääletamise ajal. Ehk surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda.
Kindlasti muutub süsteem samm-sammult veelgi turvalisemaks ning juba selle aasta sügisel toimuvatel KOV-valimistest rakendatakse katseliselt hääle kontrolli. See tähendab, et valijal on võimalik pärast hääletusprotseduuri läbimist kontrollida, kas hääl jõudis valimiskomisjoni sel kujul, mis vastas tema tahtele.
E-valimistes kahtlejad peaks mõistma, et ega progressi vastu sõdimine ei anna mingit head nahka ja pigem tulebki koos panustada sellesse, kuidas kiiresti populariseerivat süsteemi paremaks ja usaldusväärsemaks muuta. Selleks ju sellesügiseste valimiste testperiood ongi ja kui kõik klapib, siis tulevikus on süsteem veelgi turvalisem. Samas jääb valijale alati võimalus valimistepäeval minna jaoskonda ja hääletada traditsioonilisel viisil.