Aasta alguses tõdesin, et lõpuks oleme suutnud teha eelarve, mis keerab riigi näoga rahva poole, kuna eelarves pööratakse suurt rõhku sotsiaalsetele väärtustele.
Täna saab vaid kinnitada, et 2006. aasta eelarve seda tõesti on. Samas saab täna juba analüüsida Riigikogu menetluses olevat 2007. aasta eelarvet ja rõõmuga tõdeda, et tänu meie kiirele majanduskasvule on võimalik eelarve regionaalset ja sotsiaalset dimensiooni veelgi suurendada.
76 miljardi kroonise tuluprognoosi näol on tegemist Eesti mahukaima ja viimaste aastate suurima riigieelarve kasvuga. Kokku saame tuleval aastal kasutada 21,4% rohkem eelarvevahendeid kui tänavu. 2007. aasta eelarve on inimkeskne eelarve, milles kiire majandusareng ja sotsiaalne heaolu on mõistlikus tasakaalus. Meie prioriteetideks on haritud ja tegus rahvas, sisejulgeolek ja piirkondade tasakaalustatud areng. On absurdne kuulata opositsioonipoliitikute virisemist, et eelarvel ei ole prioriteete ja raha kasutamisel puudub eesmärk!

Ei taheta näha prioriteete.
Kas see, et haridusele ja teadusele eraldame veerandi võrra rohkem, tagades muu hulgas õpetajate palga kasvu, tasuta koolitoidu ja töövihikud, ei ole prioriteet? Kas see, et tervisekaitse murede leevendamiseks eraldame raha tänavusest 1,75 miljardit krooni rohkem, ei ole prioriteet? Kas see, et keskmine vanaduspension kasvab järgmisest aastast 3500 kroonini ja tuletõrjujatel ning politseinikel saab olema ca 30% palgatõus, ei ole prioriteet? Tõesti ei oska öelda, mis on Isamaa ja Res Publica poliitikute jaoks prioriteet, aga rahulolematus uue eelarvega näitab, et Eesti ühtlane areng see küll olla ei saa!
Rahvaliidu üks põhimuresid on kogu aeg olnud piirkondade tasakaalustatud areng ja selle tagamiseks on regionaalvaldkonna riigipoolse rahastamise tõus koguni 67% ehk ligi 1,7 korda. Kohalike omavalitsuste tulubaas on Rahvaliidu alatiseks eesmärgiks ja tuleva aasta sealne kasv on summaarselt 2,8 miljardit krooni. See on väga muljetavaldav ja äärmiselt oluline kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks ja demokraatia arendamiseks. Tasandusfond kasvab 270 miljonit krooni, kohalike omavalitsuste teedele eraldame kütuseaktsiisist uuel aastal 15%.
Rahvaliidule ülitähtis valdkond on maaelu ja põllumajanduse arendamine. Põllumajandusministeeriumi 2007. aasta eelarveprojektis on täiendavateks otsetoetusteks tootjatele ette nähtud üle 700 miljoni krooni, mis on rohkem kui 300 miljoni krooni võrra tänavusest rohkem. Koos Euroopa Liidu rahaga on põllumeestele näiteks ühtseks pindalatoetuseks ja täiendavateks otsetoetusteks ette nähtud 1,3 miljardit krooni, mis on üle 40% rohkem kui tänavu.

Pole mõttetut raiskamist.
Tõesti imelik on kuulata opositsiooni esindajate märkusi selle kohta, justkui oleks tegemist raha mõttetu raiskamisega. Uus eelarve tõepoolest ei panusta ühele või kahele kitsale sihtgrupile, vaid tagab tervikliku arengu paljudes valdkondades. Rahvaliidu poliitikat iseloomustab nii tervikpildi nägemine kui ka selle tundmine ja sellega arvestamine.
Usun, et järjest enam ja enam on riigi tasemel tehtavate positiivsete otsuste tulemused tuntavad ka igas vallas ning seeläbi paraneb ka iga inimese heaolu.