MIS IKKAGI SAAB MEIE KOOLIMAJADEST?

Tartu koolimajade kehv olukord on habemega teema. Kus on lahendus? Kas see üldse olemas ongi? Või peab tartlane leppima, et ka praegu sündivad lapsed õpivad eelmise riigikorra nägu koolimajades?

Tartu on Eesti hariduspealinn. Selle üle saab ja tulebki uhke olla. Ülikoolide kõrval on siin väga suur roll eelnevatel haridusastmetel ning meie kutsehariduskeskusel.

Linnavara hoidmise ja haldamise vaatenurgast on meil 13 põhiharidust andvat kooli, viis põhi- ja üldkeskharidust ning kolm üldkeskharidust andvat kooli summaarse netopinnaga ligkaudu 120 000 m2.

Enamiku põhikoolide ehitusaeg jääb 1950.–1980. aastatesse. Nende hoonete nii tehniline kui ka moraalne seisukord vajab nüüdisajastamist. Gümnaasiumide tehniline seisukord on parem, kuigi investeeringuid vajavad needki.

Linn on küll igal aastal investeerinud koolihoonete remontidesse, rekonstrueerimistöödesse ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimisesse, kuid arvestades koolivõrgu koguvajadust, tuleb tunnistada, et praeguses tempos investeerimismahtudega jätkamine ei taga pikemas perspektiivis vajalikku tulemust.

Raske on lohutada koolijuhte või lapsevanemaid lapse koolitee alguses, et ärgu nad muretsegu: järgmisel aastal saab koolimaja uued aknad, selleks ajaks, kui laps põhikooli lõpetab, saab maja ka ventilatsiooni, ning võibolla saab lõpuaktuse pidada renoveeritud aulas.

Investeeringuid haridusasutustesse on linn teinud oma võimaluste järgi. Kahjuks ei ole need võimalused piisavad terviklahendusteks ning probleeme lahendatakse tihti nende tekkimise järjekorras.

Teisalt saame tõdeda, et haridus on selgelt prioriteet ja sellesse valdkonda panustatakse üle poole linnaeelarvest, kuid ikka on vähe.

Linnavalitsuse osakondadel on kogu võrgust adekvaatne ülevaade, kuid hea teadmine ei taga veel seda, et eelarves oleks piisavalt investeerimisvõimalusi. See eeldab konkreetset rahastamise ja renoveerimise strateegilist plaani ja poliitilist otsust, kuidas koolivõrk korda saab.

Siin ei ole kindlasti etteheidet varasematele rahapaigutustele, sest olgem ausad – valdkondi, mis tahaks lisarahastust, on teisigi ja omavalitsuste tulubaas ei vasta kuidagi nende kohustuste nimekirjale.

Samuti elame projektide ajastul ja tihti muudab prioriteetide järjekorda see, kust on võimalik lisaraha saada. Tuleb tunnistada, et seda järjekorda ongi tihti mõistlik muuta, sest välisraha kasutamata jätta oleks veelgi rumalam.

Sel aastal alustatakse euroraha toel ka Pepleri tänava uue lasteaia rajamist ja Kesklinna lastekeskuse kapitaalset ümberehitust.

Edaspidi saab linn veelgi rohkem keskenduda lasteaedade renoveerimisele. Lahendamist vajavaid muresid seal ju ikka jagub, kuigi väga paljudes lasteaedades on olukord viimastel aastatel kõvasti paranenud.

Samas oleme jõudnud olukorda, kus meie koolide nüüdisaegseks õpikeskkonnaks muutmiseks vajalike investeeringute summa ületab juba 60 miljoni euro piiri. Kui me jätkame koolihoonete renoveerimist tempos paar miljonit eurot aastas, siis võib igaüks ise arvutada, et need lapsed, kes heas korras koole saavad nautida, ei ole veel sündinud.

Eurotoetustega koos õnnestub meil hetkeinfo kohaselt renoveerida täielikult kaks põhikooli. Esimesena läheb täisremonti Raatuse kool, kus peaksid tööd algama järgmise aasta suvel.

Raatuse kool peab saama esimeseks pääsukeseks. Praegu tegelemegi sellega, et see pääsulind ei jääks üksi tiirlema.

Viimase aasta jooksul on linnavalitsus koos haridus-, rahandus- ja linnavarade osakonnaga pidanud hulga kohtumisi ja arutelusid, kuidas ja mismoodi see probleem saaks terviklahenduse hoomatava aja jooksul.

Esmapilgul lihtne ülesanne on tegelikkuses päris keeruline, sest iga suurem renoveerimine tähendab koolide puhul lisaks rahaarvestusele ja ehitusele ka päris keerulist logistikaülesannet – kuidas õppetöö saaks normaalselt tehtud samal ajal, kui koolimajas käib remont.

See eeldabki kõikide majade puhul erinevaid lahendusi ning kindlasti põhjalikke arutelusid, kuidas need mured lahendatakse. Lapsed ega õppetöö ei tohi kannatada.

Valmimas on konkreetne plaan, mida sooviks kevadel koos linnaeelarve strateegiaga arutada. Lisaks heale sisule peavad ka koolimajad ja õpiruumid saama ajakohaseks.

Lugu ilmus ajalehes Tartu Postimees 13.04.2016