Käesoleva aasta riigieelarvet olen ennegi kommenteerinud ja ka täna tahaks koduperenaiselikult öelda, et me ju rääkisime …
Tänaseks on selge, et kahjuks (siiralt ei ole siinkohal tegemist kahjurõõmuga:-) on tänase valitsuse eelarvepoliitika läbikukkunud. Eriti kurvaks teeb see, et viimaste minutiteni kaitsti seda, Eesti kalleimat koalitsioonilepet katma pidavat eelarvet, kui „läbi aegade konservatiivseimat ja suurima ülejäägiga”!
Peaminister on püüdnud juba pikema aja vältel tõestada vastupidist majandusloogikatele. Kahjuks on reaalsed numbrid hakanud nii karmi tõtt rääkima, et peaministri näol olev igavene naeratuski ei tundu enam nii igavene. Sisemajanduse tervise kohapealt on käibemaksulaekumine üks parimaid indikaatoreid ja arvestades meie üüratuid hindade tõuse ja muid arenguid peaks käibemaksu laekumine igasuguse loogika järgi suurenema, et vähegi stabiilsel kursil püsida. Reaalsuspilt näitab midagi muud ja kuigi veebruaris võib maksulaekumistes ka veel mingeid anomaaliaid olla, on drastiline käibemaksu vähenemine siiski ärevakstegevalt suur. Kahjuks on see tõesti nii ja paljud selle põhjused peaksid valitsuse liikmetele otse peeglist vastu vaatama.
Täna tuleb tõdeda, et meid viie Euroopa edukama riigi hulka viiv ning “12 aastat õigel teel” püsinud kollane õhupall kukkus kahjuks juba 22,5 meetri kõrguselt partsti vastu maad ja sellest saab küll veel palju pisikesi pallikesi puhuda, kuid sellist suurt ja ilusat mulli ei saa sellest enam kunagi…