See suvi läks teisiti. Mitte sellepärast, et oleks ka pisut päikest paistnud vaid ikka sellepärast, et ühe ammuse unistuse suunas sai astutud mitu sammu. Nimelt sai tulevase Asva Viikingite küla esimene etapp valmis. Selleks objektiks sai seikluspark, ning alustatud on ka juba linnuse peamaja ehitamisega, mille loodaks jõuludeks katuse alla saada. Soov on, et järgmisel aastal on ehituslik osa valmis ja lisaks seikluspargile saavad pered rõõmsalt tegutsada ka meie loomapargis ja lastealal.
Avamise kohta ilmus ka üks lugu ajalehes Meie Maa.
Viikingite küla esimene rajatis on seikluspark
Ettevõtja viib koos äripartneri Ragnar Kekkoneniga Laimjala vallas täide oma ammust unistust -rajada Asva lähedale viikingite stiilis küla, mille esimese etapina valmib kuu lõpus Saaremaal seni ainulaadne seikluspark.
Kuressaare poolt mööda Masa-Laimjala-Tumala maanteed sõites hakkab Asva kunagisse linnuseasulasse viiva tee vastas Kahtla küla Nõmme talu maadel silma omapärane ehitis, mis eemalt vaadates meenutab justkui mõne madalama tornhoone karkassi – masse on püstitatud omavahel ühendatud kõrged puitmastid.
Ent tegemist on siiski tulevase seikluspargiga, kuid mitte klassikalise metsatukas asuvaga. Teist samasugust Saare maakonnas seni ei ole. Kui Kuressaare terviseparki rajatud seikluspargis on atraktsioonide platvormid kinnitatud looduses kasvavate puude külge, siis Asva seikluspargi puhul asendavad neid 14-17 m kõrgused puitmastid.
Nelja erineva raskusastmega rajast raskeim jääb 12-13 m ehk kui võrrelda majaga, siis umbes neljanda korruse kõrgusele. Peatorni kõige kõrgemad, 17 meetrit pikad mastid toodi kohale Soomest, sest Eestist ei õnnestunud nii pikki hankida.
Kõik kompaktselt koos
Seikluspargi keskel asuva nii-öelda torni teiselt platvormilt saab raja läbija lõpus laskuda mööda trossi umbes 150 meetri kaugusele ja sealt omakorda tagasi seikluspargi juurde maapinnale. Väiksematele on mõeldud lühem ja madalamal asuv laskumisvõimalus.
Nelja korruse ehk erineva raskusastmega seikluspark on kompaktselt koos ühel platsil, mis annab hea ülevaate olukorrast, kus keegi parasjagu külastajatest asub ning on hästi ühest kohast jälgitav. Nii annab see ka lapsi saatvatele vanematele suurema turvatunde. Kokku tuleb seiklusparki ligi 50 erinevat elementi. Eile lõunaks oli neid paigaldatud paarkümmend.
Kohapeal askeldava OÜ Asva Viikingite Küla juhatuse liikme Ragnar Kekkoneni sõnul käib töö üpris kiiresti, sest poole päevaga jõutakse valmis teha 12 elementi. Kekkonenil on mitme seikluspargi tegemise kogemus. Tema osalusel valmis tellimustööna paar nädalat tagasi Asva seikluspargile analoogne Tuhamäe seikluspark. Pärnus on Kekkoneni hallata mullu juulis Terviseparadiisi kõrval lahti tehtud seikluspark ja Tartus kaks seiklusparki. “Kajar nägi minu tehtud seiklusparki Pärnus ja ütles, et tahab ka sellist, millel oleksid viikingite sarved peal,” meenutas Kekkonen.
Idee sündis 11 aastat tagasi
“Kõrvale tahame veel teha puidust viikingite vaateratta, kuid see jääb tulevikku,” ütles OÜ Asva Viikingite Küla juhatuse liige . Lisaks kerkib seikluspargi lähedale kivist alusega ligi 400 ruutmeetrine puidust linnusehoone, millel kallal käivad praegu ettevalmistustööd vundamendi tegemiseks. Linnust hakkab ümbritsema nelja meetri kõrgune aed, mille alumine osa laotakse kividest ja ülejäänu tehakse kuusepalgist.
Tänavu loodetakse hoone katuse alla saada, et talvel jätkata sisetöödega. Peale erinevatele tegevuste tahetakse sinna paigutada ka tükike ajaloost – külastajale soovitakse ajaloonurgas anda edasi Asva linnuse ja viikingite käekäik. Loomulikult ei hakka sealt puuduma viikingitele omased pikad lauad, mille ääres saab soovi korral keha kinnitada.
Lemberi sõnul sai ta tõuke viikingite küla projektiks
2006. aastal just omaaegsest Asva linnusest. Algselt soovis ta viikingite küla rajada samasse kohta, kus kunagi asus Asva linnus, kuid muinsuskaitseamet ei olnud sellega päri ja nii sai otsustatud asukohana platsi kasuks teisel pool teed, umbes 800 m kaugusel kunagisest linnusest.
Lember ei osanud praegu prognoosida, kui suureks võib projekt lõpuks kujuneda. “Viikingite küla ei saa kunagi valmis, sest areneb kogu aeg edasi. Loodame, et järgmiseks suveks on ehituslik pool valmis ja linnusepool võimeline külalisi vastu võtma,” rääkis Lember, kes ise oli eile teel rahvusvahelisele viikingite messile, et seal kontakti saada inimestega, kel viikingite varustust ja noppida neilt ideid.
Küla, mis ei saa kunagi valmis
Seiklusparke on hakanud viimasel ajal Saare maakonda kerkima nagu seeni pärast vihma. “Saaremaal ja Muhumaal ei ole neid väga enne olnud. Ma ei arva, et seikluspargid nii väga omavahel konkureerivad, sest tõsise turnimisfänni jaoks on huvitav käia erinevatel radadel. See on nagu golfiga, kus lisaks kodurajale tahaks ka teisi proovida,” võrdles Lember.
Projekti puhul tema kinnitusel Euroopa Liidu raha mängus pole. Kui Kuressaare seikluspargi tegemine läks maksma 120 000 eurot, siis Asva viikingite küla puhul tuleb see veidi kallim. Piletihinnad tulevad, nagu mujal Eestistki, 7-21 euroni.
“Eks ta rohkem saarlase jonni objekt on ja kodukoha patriotismiga enam seotud kui äriga,” sõnas Lember.
Ta tahab, et Asva viikingite külast kujuneks ajaveetmiskoht kogu perele, kus jaguks kõigile pooleks päevaks toimetamist. Lisaks statsionaarsetele tegevustele lisanduvad loomad, sest Lember on ise hobusekasvatusega kokku puutunud.
Asva küla seikluspargis hakkab tööle paar viikingite riietuses inimest, kes viivad läbi instruktaaži, annavad nõu ja vajadusel aitavad. Edaspidi valmimas linnuses saab tööd kümmekond inimest.
