Tartu linn on 2015. aasta alguses kindlasti teistsugune, kui aasta tagasi. Kindlasti oli ta ka aasta tagasi teistsugune, kui ta oli veel aasta varem. Nii peabki olema. Linnale ja linlastele on oluline järjepidevus ja stabiilsus, kuid kindlasti on oluline ka areng. Arengutega on konkurentsisituatsioonis tavapäraselt nii, et paigalseismiseks on vaja joosta ning edasi liikumiseks on vaja kiiresti joosta. Julgen arvata, et mitmes valdkonnas on Tartu teinud möödunud aastal kiirjooksu, kuid kindlasti on ka valdkondi, kus ei suudetud heast sörgist enam.

Aasta lõpus vaadatakse ikka ajas tagasi ja Tartu linnal ning ajalehel Postimees on selleks traditsiooniline aasta teo valimine. Linnavalitsuse liikmena saab üheltpoolt rõõmustada, et rahvas valis 2014. aasta teoks Võidu silla renoveerimise, kuid sama uhke saab olla ka kõigi 22 kandidaadi üle, olgu selleks siis Karlova paadisadam, Rally Estonia või mõni muu ehitis või sündmus.

Uut aastat on hea alustada teadmisega, et enne jõule vastu võtud 2015. a linnaeelarve tagab linna toimimise ning vastavalt võimalustele on panustatud ka arengutegevustesse. Kohaliku omavalitsuse eelarves on tähtsal kohal üksikisiku tulumaks ja seda laekus 2014. aastal 8,1 % rohkem kui aasta varem. Kasvunumber ületas meie konservatiivset plaani, kuid jäi siiski alla Eesti keskmisele kasvule ja see on meile kindlasti väljakutseks. Võtmeküsimuseks on siinkohal lisaks palkade kasvule see, kuidas peatada väljaränne Tartust ehk kuidas tagada meie inimeste jäämine ja ka uute elanike juurdekasv?

Märksõnadeks on siin kindlasti elukeskkond ja tasuvad töökohad ning oma võimaluste piires annab ka linnaeelarve nende eesmärkide saavutamiseks oma panuse. 2015. aasta eelarves on nii riigis, kui ka Tartu linnas esikohal lapsed. Lisaks erinevatele toetuste suurenemisele on käesoleva aasta selge prioriteet lasteaiajärjekorra kaotamine Tartus. Usun, et 2015. aasta sügisest on igal lapsel võimalik Tartus saada hoiu- või aiakoht.

Seda, esmapilgul iseenesestmõistetava olukorra, saavutamist saab lugeda hea koostöö ja julgete otsuste märgina, sest veel aasta tagasi tundus see väljakutse utoopilisena. Eks aeg annab arutust, kuid usun, et selle aasta märgiks saab lisaks Tartu ühele suurehitisele, milleks on lähiajal avatav idapoolne ringtee, ka lasteaiakohtade puuduse kadumine.

Tartu eelarvest moodustavad üle poole kulud haridusvaldkonnale ja selle aasta eelarve juures on pööratud suurt tähelepanu just väiksemat palka saavatele töötajatele. Eelarvest üle 2 miljoni euro läheb linna lasteaedade, koolide, noorsootöö-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste palgatõusuks, mis on üle aastate ulatuslikum palgakasv ja jõuab pea kõikide linnavalitsuse süsteemis töötava inimesteni. Samas ei hüppa me ka üle oma varju ja pea 20% eelarvevahenditest suunatakse investeeringuteks, kus sel aastal on suurimaks objektiks taas haridusasutus – Tamme Gümnaasiumiosa uus hoone ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium. Lisaks Pepleri tänava uue lasteaia ehitamise alustamisele ootab suuremas ja väiksemas mahus remont ees mitut põhikooli ja lasteaeda ning kokku investeeritakse hariduse valdkonda üle 11 miljoni euro.

Kas see on piisav, et tagada parim õpikeskkond? Kindlasti mitte, kuid anname endale aru, et teha saab niipalju, kui jõuab ja linn peab investeeringud ja tegevuskulud suutma siduda eelarve tulude poolega. 2015. aasta on kindlasti uueks eurorahade perioodiks valmistumise aasta ja seetõttu ei suurenda me linna laenukoormuse suhet tuludesse ning valmistame sel aastal ette hulga projekte, mis puudutavad nii koole, lasteaedu kui kergliiklusteid. Laenuvõimet on vaja tagada selleks, et järgnevatel aastate suuta esitada rahataotlused erinevateks suuremateks ehitusteks ning katta ka omafinantseering. Mainida tasub ka seda, et arvestades tulumaksu head laekumist tuleb kevadel arutamisele ka lisaeelarve, mille abil püüaksime lahendada mitmeid valupunktid, mis jäid põhieelarvest välja, kuid ootavad lahendust.

Vabakundliku vaimuga opositsioon on nuhelnud meid selle eest, et oleme eelarve menetlemises justkui jaganud liiga vähe infot ja kaasa rääkimine on raskendatud. Vastupidi, niipalju kaasamist ja info jagamist pole eelarve sisu kohta minu teadmiste kohaselt varasematel aastatel kunagi tehtud ja seetõttu on seda eriti kummaline lugeda. Kõigil on olnud võimalik tutvuda eelarvetaotluste algandmetega aga tuleb tunnistada, et seda infot on oma mahu tõttu tõesti raske jälgida ja see ongi linnavalitsuse ja osakondade tööülesanne, et need andmed kokku koondada ning volikogule esitada.

Eelarve muudatusettepanekuid saab alati protsessi käigus teha, aga seejuures on oluline näidata ära ka see pool, kust vahendid tulema peaks. Järgmise aasta eelarvega tegeletakse aktiivselt juba alates kevadest, kui pannakse kokku eelarvestrateegiat ja siis on kõigil võimalus sõna sekka öelda ning teha ettepanekuid, et eelarve alusdokument saaks parim ja ootustele vastav. Eelmise aasta näitel pean kahjuks tõdema, et neid ettepanekuid just ülearu polnud ehk tuleks öelda, et neid sisuliselt ei laekunudki. Sel aastal püüaks sellest olulisest protsessist rohkem rääkida ning loodame, et sellesse rohkem süvenetakse ja panustatakse. Järgmise aasta linnaeelarve tegemine algab strateegia ülevaatamisega ja linnavalitsuse eesmärgiks on see, et kogu eelarve tegemise protsess oleks algusest peale avalik. Kindlasti ei karda me prioriteetide üle peetavaid vaidlusi, vaid soosime neid, et linnavõimu ja kodanike suhted oleksid Tartus veelgi lähedasemad.

Eelarve koos seletuskirjaga on üle 160 leheküljeline tervikdokument ning väga lihtne on võtta ette ühelt leheküljelt suvaline tabel ning selle pinnalt arvamust avaldada, kuid kahjuks nii sisulist diskussiooni ei tekita. Linnavalitsusel on keeruline materjale välja anda või osade kaupa kuskil avaldada enne, kui tervik on koos. Arvan, et selliselt ei annaks ükski paber piisavalt ja ülevaatlikult informatsiooni ning seetõttu ei pea ma tõesti mõistlikuks seda kuidagi ennetavalt avaldada enne, kui eelarve eelnõu on volikogule komisjonidele arutamiseks saadetud. Opositsiooni murest saan siiralt aru, kindalsti on raske olla kursis kõikide linna objektide murekohtadega, kui nendega igapäevaselt ei tegele.

Samas rääkida selle juures mingisugusest saladuseloorist on pehmelt öeldes üle pakutud, sest eranditult kõik, keda need teemad on huvitanud, on saanud oma küsimustele vastused. Kui leheveergudelt seekordse eelarve menetlemise protsessi kohta lugeda, siis saame selge arusaamise, et nii mõnegi loo pealkiri räägib müstilisest ja lugema kutsuvast salatsemisest, kuid sellele järgnev lugu kirjutab üksikasjalikult eelarve sisust. Minu meelest on opositsioon suutnud peenelt tõmmata ajakirjanduse oma konksu otsa ning üht ja sedasama kaasamise ussikest pakutakse seal söödaks ikka ja jälle.

Selle teema kokkuvõtteks saan vaid tõdeda, et alati saab paremini teha ning rohkem suhelda ja teeme sellest diskussioonist omad järeldused. Juba seekord oleme eelarve seletuskirja kirjutanud põhjalikumaks ning paremini liigendatuks ning varsti kaante vahel olev lõppdokument saab juurde veel paar lisa, kus informatsiooni veelgi rohkem. Kuid seda saan küll kindlalt väita, et ainus saladusele viitav osa eelarvest on kultuuriprojektide raames lastefilmi „Supilinna Salaselts“ toetamine, mida me selle aasta suvel kõik avalikult nautida saame.

*artikkel ilmus 14.01.2015 ajalehes Tartu Postimees