EELISTA EESTIMAIST

Pealkirjas toodud sõnapaari teab vast iga eestlane, kuid iseasi on see, kui tihti me igapäevaselt selle järgi suudame käituda. Eesti on tervikuna väga hinnatundlik ning tihti on ka toidulaua katmisel otsustavaks mitte toidu kvaliteet ja päritolu vaid hoopis rahakoti võimalused.

Meie eelmise põllumajandusministri eestvedamisel töötati välja Eesti toidu programm, mis valitsuse vahetudes jäi riiulitele tolmu koguma, sets polnud poliitiliselt sobiv. Tänaseks on hakatud sellest jälle rääkima, kuna on aru saadud selle olulisusest. Me küll toimetame vabaturul, kuid oma eelistusi võiksime siiski ka riigijuhtide tasandil välja öelda.

Näiteks meie naabrid nii lõuna kui ka põhja pool küll ei häbene selgelt välja öelda, kui mõne riigi suurhanke korraldamiseks oodatakse omamaist tootjat ning kutsustakse ka inimesi üles pidevalt tarbima kodumaist toitu, sest lisaks värskusele on sellel selge mõju ka kohalike põllumeeste ja töötlejate rahakotile.

Makaronimaalt pärit toiduketi hiljutine otsus loobuda Eestimaisest lihast on selge märk ülbusest, millega eiratakse nii kohalike tarbijate kui ka põllumajandustootjate huve.

Kui selline käitumine ühe suure kaupluseketi poolt oleks toimunud Põhjamaades, siis oleks juba nii mõnigi kõrge tegelane teinud väga selged avalduses sellise käitumise taunimiseks. Ja peale seda teeksid ka kohalikud tarbijad selge otsuse ning jalutaksid sellest poest kaarega mööda.

Välismaise kaupluseketi selline suhtumine ja käitumine on riigile tervikuna alandav ning üks kauplusekett peaks oma kohalikust tarbijast lugu pidama.

Läbi tarbimise ja avalike väljaütlemiste tuleb suurtele kauplusekettidele selgeks teha, et Eesti toodete ignoreerimine ei tee nende mainele ega käibele head. Oluline on, et meie tootjad leiaksid kohalikes kauplustes väljundi ning meie inimesed saaksid osta kodumaiseid tooteid, mis on üldjuhul märksa kvaliteetsemad ja tervislikumad kui väljast sissetoodud.

Ühtlasi aitab eestimaiste toodete eelistamine selgelt kohalikke töökohti säilitada ning toiduainete puhul aidata kaasa ka maapiirkondade arengule.

Me peame sellisele, kohalikke tootjaid ignoreerivale, otsusele üheselt ja selgelt reageerima ning usun, et eelkõige tarbijate käitumine toob lähiajal ka kaupluseketi juhtide „ mõistuse koju tagasi”.