Huvitavaid asju saab ikka ajaleheveergudelt lugeda. Eelmisel nädalal toodi mitmes kohas välja kavandatav seadusemuudatus, mille tulemusel peavad kõik, kes soovivad edaspidi sõita neljarattaveoliste traktoritega ning kellel täna puudub kõrgem juhilubade kategooria kui „B”, peavad minema kursustele ning tegema eksami, et oma töötegemist saaks jätkata.

Reaalselt tähendab see seda, et mees, kes on 20 aastat traktorirooli keeranud ning sellega oma peret toitnud ja sooviks seda tööd ka edasi teha, peab täna taskust välja käima ca 7000 krooni tõestamaks, et ta oskab traktoriga tagurpidi boksi sõita, millel suures pildis puudub igasugune seos kündmisoskuse või mõne muu põhilise põllumajanduses ettetuleva tööga. Loomulikult on ka see oskus teretulnud ning enamus, kes mõned aastad on traktori peal töötanud saavad sellega tõenäoliselt ka kinnisilmi hakkama.

Aga vägagi tundub mulle, et kellegi lobby tulemusel on suudetud seadusesse suruda meede, mis tühjendab maamehe tasku ja täidab omakorda koolitaja ning ka riigi oma. On täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu, miks peaks täna reaalse töökogemusega põllumehed minema uuesti eksamile? Mainitakse ka seda, et põllu peal sõitmist ei harjutata, kuna tundide arv on limiteeritud. Aga kui mõelda algajatele siis just seda neil võikski vaja minna.

Absoluutselt nõus, et traktori- ja autojuhtimise ettevalmistus on kaks täiesti iseasja, kuid selliselt, et ühe rauaga pannakse nii pikajaliste kogemustega meestele kui ka algajatele, ei ole küll täna mõistlik.

Seadusi saab teha ka nii, et talupojatarkus sinna ikka alles jääb. Täna on põllumeestel niigi raske ja ei ole mõistlik ilma igasuguse loogilise eesmärgita saata töökogemusega traktoriste taas koolipinki ainult seetõttu, et kunagi on jäetud seadusesse auk ja täna on keegi tarkpea välja mõelnud seadusemuudatuse, mis lisaks koolirahale ka riigilõivu näol vajaliku kopika just maameeste käest kokku korjab.