Millest selline küsimus loo pealkirjas? Aga väga lihtsal põhjusel – ei ole normaalne, et me paneme oma postiettevõtte 100% turutingimustel toimetama ja selle tulemusel sulgeme „ebaefektiivsed” maal asuvad postkontorid. See on üks suurepärane näide meie riigi tänase valitsuse regionaalpoliitika tegelikust palgest.
Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Eesti Postis aset leidvad ümberkorraldused on hädavajalikud ettevalmistamiseks postituru avanemiseks . Praegu teeb Eesti Posti juhtkond tõsiseid PR pingutusi, et avalikkusele anda positiivset sõnumit ning lubada postibusse ja tõestada suletavate kontorite allesjätmise mõttetust. Postkontor on maapiirkonnas midagi enamat, kui lihtsalt koht, kust sa saad kätte infokandja või mõne muu postipaki. Postkontor on selgelt üks koht, kus lisaks avalikule teenusele ka suheldakse omavahel ja see on meie inimestele oluline. Ei ole võimalik sellistele asjadele otsa vaadata ainult läbi numbrite.
See, et Eesti Post teeb oma arenguks korrektiive, on ühtpidi loomulik ja vajalik aga see on üks väga selge koht, kus on sõnaõigus ka riigil – kui me ikka hoolime oma inimestest, siis tuleb ka tagada, et postiteenus oleks võrdsetel alustel kättesaadav nii Tallinnas, kui ka Saaremaal. Igaühele on selge, et äriliselt on ühe kirja toimetemine inmeseni pealinnas kordi odavam, kui maapiirkonnas, kuid teenust vajavad mõlemad. Ja siin ongi vaja riigi sekkumist . Täpselt samamoodi nagu makstakse dotatsiooni transpordi sektoris, on seda vaja teha ka postiteenuste sektoris. See on puhtalt riigi regionaalpoliitika küsimus, kas me tahame oma elanikele pakkuda võrdseid võimalusi või me ei hooli neist ning läheneme riigile kui tasuvale äriprojektile. Eesti Posti üks juhtidest ütles oma artiklis ka otse välja, et äriettevõttena tuleb oma tegevuses olla kasumlik. Aga kui tegemist on strateegiliste teenuste kättesaadavusega ei saa riigiettevõtet käsitleda ainult kasumiprojektina. See on järjekordne näide temaatikast, et riigile kuuluvaid strateegilisi ettevõtteid ei tohi mõtlematult erastada – täna oleme olukorras, kus isegi riigiettevõttena, mille nõukogus istuvad valitsuskoalitsiooni esindajad, ei suudeta näha kasuminumbrite taga inimest.