Kuulates oravapartei raadioreklaami eurovalimiste teemal, ei uskunud ma oma kõrvu. Lugu lõppes ühe anekdoodiga, kus üks vend hakkas mereröövliks ja teine Euroopa Parlamendi saadikuks ning mõlemast pole peale seda valikut enam midagi kuulda. Tõepoolest õpetliku sisuga lugu ja olen 100 % nõus, et europarlamendi saadik ei tohiks mereröövli kombel Euroopa avarustel kaduma minna. Mitte, et oleksin rõõmus mereröövli kadumise üle, kuid mandaadiga saadik peaks siiski vahest vaatamas ja kuulamas käima, mida talle mandaadi andnud tegelased ka asjadest arvavad.

Aga mõeldes Kallase sõnumi peale hakkasin mõtlema selle peale, kes on meie „kadunud mereröövel” ja jõudsin väga sekgelt ühele järeldusele – oravapartei saadik Toomas on kadunud kui savi tiigipõhja! Kuulasin veel üks kord seda reklaami ja mõtlesin nende peale, kellest tõepoolest pole midagi kuulda ja ikka tulemus sama. Kohe mitte midagi ei meenu koos keskerakondalsega liberite fraktsioonis istuvast Toomasest Euroopa kontekstis. Võibolla on ta Euroopa tasemel tegija nagu oravad plakatitele on kleepinud ja ei tahagi, et tema suurtest tegudest siin paganate maal keegi midagi teab?

Vahet pole, mida ta ise arvab, vahet pole kas ta on jätkuvalt europarlamendi saadik või on vahepeal hakanud mereröövliks – selge on see, et kuulda pole temast mitte midagi ja seetõttu palubki oravapartei endine juht enam oravate poolt mitte hääletada. Oravad on Euroopa tasemel kaduvad väikesed koheva sabaga loomad, kellest peale Tallinna lennujaama uksest sisse astumist ei ole kuulda mitte midagi. Ja sellistele pole mõtet tõesti oma häält anda!