Riigikogu menetlusse kevadel antud eelnõu nägi ette, et kohalikele omavalitsustele antakse tagasi 15 protsenti riigieelarvesse kogutavast kütuse aktsiisist, mis suunatakse siis teede korrashoidu. Antud seaduse paranduse rakendamine ei nõua eelarvest lisaraha, vaid lihtsalt omavalitsustega arvestamist ja proportsioonide muutmist. Täna erineb ühele riigitee kilomeetrile ja ühele kohaliku tee kilomeetrile suunatav raha 15 korda! Tänavu saavad näiteks riigimaanteed kilomeetri kohta 4361 eurot, valla-ja linnateed aga kõigest 302 eurot.
Probleemiks on ka see, et koalitsioon on kehtivast teeseadusest võtnud oma väikeste valgete kätega välja sätte, mis nägi kohalike teede investeeringuteksette konkreetse eelarveosa eraldamise. See ongi viimastel aastatel toonud kaasavastavate summade kolmekordse vähenemise võrreldes mõne aasta taguse ajaga.
Nii ebaõiglane suhe ei ole millegagi õigustatud, mistõttu ongi seaduseandjal vaja kindel määr fikseerida ja tagada seeläbi kohalikele omavalitsustele teetööde jaremondi stabiilne rahastamine. Kui kehtiv rahastamissüsteem jätkub, halvenebteede seisukord veelgi ja juba lähiajal on vaja märgatavalt rohkem investeeridamustkatteta teede taastusremonti. Siis pole enam tegu lihtsa remondi, vaidsuuremahuliste ja kalliste taastamistöödega.
Kevadel avaldasin lootust, et Riigikogu saalis jagub niipalju mõistuse häält ja poliitilist tahet, et seal opositsiooni algatust tuima näoga maha ei hääletata ja täna saan tunnistada, et ime on sündinud. Kui eelnevalt oli majandusministeerium eelnõu vastu ja ka suvisel majanduskomisjoni koosolekul hääletati eelnõu maha, siis tundub, et suveperioodil on ka koalitsiooni liikmed maale lastud ning nad on aru saanud, et kohalike teede olukord on tõesti hull.
Mis iganes need põhjused olid, kuid on heameel, et lootus kohalikele teedele 2012 aasta eelarves raha juurde saada, elab edasi ja tahan siiralt loota, et koalitsiooni toetus teeseaduse muutmiseks ei tulnud mitte mängu ilust ja eelnõu jääbki tolmu kogudes teist lugemist ootama, vaid sellest saab reaalsus.