VASTUOLULINE ORGANISAATOR

Risto Mets Tartu Postimehest on kirjutanud loo, mis tunnetega nemad minu saagat kõrvalt näevad.

FOTO: Andrus Peegel

Pole kahtlustki, et Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kinnipidamine ja talle kuriteokahtlustuse esitamine põhjustas šoki nii ülikoolilinna raekojas, Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas, kuhu ta kuni neljapäevani kuulus, kui ka linnarahva seas.

Esiteks seetõttu, et ühtelgi nii kõrget Tartu linnaametnikku pole politsei varem arestikambrisse viinud. Teiseks seepärast, et Lember oli äsja avalikult teatanud, et lahkub rahva teenistusest ning keskendub oma ettevõtmistele. Ehk kõik oli justkui korrektne.

Miks tuuseldasid keskkriminaalpolitsei ametnikud läbi Lemberi töökabineti raekojas ja viisid mehe enda üheks ööks Riia tänava lõppu arestimaja keldrisse kongi, teavad täpsemalt kindlasti uurimisorganid ise. Niisama aga kedagi õigusriigis kinnimajja ei viida, see on märk millestki.

Ehk märk sellest, et Lember on võtnud ette natuke liiga palju ja arvukad ettevõtmised on kasvanud lihtsalt üle pea? Või on tegemist teadliku ja kaua kestnud skeemipunumisega, mis sattus alles nüüd uurijate huviorbiiti? Aeg annab vastused.

Linna ja riigi äriühingutes peeti Lemberist lugu. Erinevalt n-ö keskmisest parteilasest, kes saab koha munitsipaal- või riigiettevõtte nõukogus rohkem lojaalsuse kui oskuste ja teadmiste eest, on Lemberil äri ja rahanduse vallas korralik töökogemus.

Tõsi, need kogemused pole alati olnud talle au toovad. Üheteistkümne aasta tagustes ajalehtedes tituleeriti Lemberit edukaks pankrotimeistriks, kes osales väidetavalt omaaegse Räpina metsamajandiga seotud ettevõtete vara kantimises. Teravalt meenutati seika taas, kui Lemberist sai rahandusministri, temaga koos tollal Rahvaliitu kuulunud Aivar Sõerdi nõunik.

Audentese Ülikooli ja Tartu Ülikooli Euroopa kolledži päevilt mäletavad koolikaaslased Lemberit kui tohutut organisaatorit. Silma hakkas seegi, et noorele mehele oli erakordselt sümpaatne Rahvaliitu juhtinud Villu Reiljan.

Rahvaliitu kuulumine andis Lemberi karjäärile kahtlemata tuule tiibadesse. Juba 2002. aastal, 26-aastasena sai temast tolleaegne Eesti noorim vallavolikogu esimees Tabiveres. Parteiliinis päädis tema karjäär Rahvaliidu peasekretäri kohaga aastatel 2007–2008.

Enne poliitikasse minekut tegeles Lember ettevõtlusega. Muu hulgas avas ta koos lähedase äripartneri Jaago Roosmanniga Saadjärve-äärses vanas pumbamajas õllebaari.

2006. aastal ostsid äripartnerid ära Kaiavere järve ääres asuva omaaegse Jõgeva rajooni kuulsa vutifarmi kinnistu. Vooremaa maastikukaitsealal, kus ehitustegevusele on seatud piirangud, sai volikogu esimees Vudila mängumaa rajamiseks vajalikud kooskõlastused ja load naabruskonna arvates justkui lepase reega.

Viis aastat tagasi avatud mängumaad ei saatnud esialgu menu, kuid Lember ei jätnud jonni. Oma kaaslastega kirjutas ta üha uusi arendusprojekte, PRIAst saadi raha ning praegu on Vudila suviti vägagi populaarne pereturismi sihtkoht. Nüüd kahtlustab politsei teda aga sellesama eurorahaga sahkerdamises.

Rahvaliidu populaarsus kõikus Eestis pidevalt valimiskünnise piiril, kuid Jõgeva- ja Tartumaalt saadud häältega pääseti mõnel korral ka valitsuskoalitsiooni. Kuni hetkeni, mil erakonna kauaaegne esimees Villu Reiljan sattus kriminaaluurimise alla. Partei lagunes ning lahkujate rivi lõpus oli ka Lember.

Pool aastat hiljem astus ta aga Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Helde annetajana sai temast parteis kohe tehtud mees ning mõni kuu hiljem oli ta juba riigikogu liige. 2013. aasta sügisel pääsesid sotsid Tartus koalitsiooni. Lember võttis vastu pakkumise asuda Tartu rahanduse ja ettevõtluse abilinnapeaks ning lahkus parlamendist. Kuid ka selles ametis võis energilisel Lemberil hakata lõpuks lihtsalt igav. Nüüd tahab ta rajada Raadile Roosi tänava äärde ajaveetmiskoha peredele ning on alustanud Saaremaal Asva külas linnuse rajamisega, et tutvustada seal kohalikku ajalugu.

Kui Lember oli 12. mail teatanud, et astub abilinnapea kohalt tagasi ja keskendub ärile, tänas reformierakondlasest linnavolinik ja ettevõtja Veljo Ipits Lemberit siiralt ja südamest. „Rahanduskomisjoni esimehena ja kauaaegse linnavolinikuna saan öelda, et abilinnapea, kes kureeris rahandust, oli minu arvates üks ajaloo parimaid.“

Niisiis on Lember üks väsimatu ideede generaator ja kogenud juht. Küll pole praegu enam kindel, kas tema tegemised on käinud alati mööda seaduse rada.

Lugu ilmus Tartu Postimehes 27.05.2016