Tundub, et Mart Laarile kohe tõesti meeldib ajalugu. Eriti meeldib talle see, kui ta ise saab teha ajalugu. Paljudele aga meeldiks, kui sellest tegelasest saaks ajalugu.

Selliseid ideid nagu Mardil ei tule küll enamusel mõtlevatel ja riigist hoolivatel inimestel pähe!
Kui 90ndatel tegi Mart Laar avalduse, et Eesti ei vaja põllumajanduspoliitikat, siis täna leiab Laar, et me ei vaja ka regionaalpoliitikat. See, mis 15 aastat tagasi meie maaeluga juhtus on kõigile teada ja tunda. Aga paistab, et hing on haige, sest vaatamata ponnistustele on Eestimaal siiski elu ka maal alles ja viimastel aastatel saanud ka kerge positiivsuse lainele. Suurenenud on nii omavalitsuste kui ka põllumeeste rahakotid ja seeläbi on käima läinud külaelu ning nüüd tahetakse neid arenguid hakata jällegi pidurdama. Kohalike arengumootorite ehk linnade ja valdade tulubaasi kasvud on juba selle aasta eelarves külmutatud ja nüüd on siis aeg oma tõelise pale näitamiseks. Regionaalminister ei ole küll selles süüdi, et eelarves temaga ei arvestatud. Teadaolevalt on siin ikka jõuline roll koalitsioonierakonna juhtidel ja need põhimõttelised kokkulepped sünnivad kuuldavasti väga väikeses ringis. Täna on hea Reimaa poole näpuga näidata, kuigi tegelikult peaks peeglit otsima…
Laar on läbi sellise suhtumise näidanud väga selgelt oma arusaama tasakaalustatud Eesti mudelist ja lisaks näitab püssipaugutamine oma poliitkonkurentide piltide pihta midagi ka temale omaste meetodite kohta poliitilises käitumises.
Mulle on arusaamatu, kuidas saab selliste seisukohtada väljatulistaja olla ühe valitsuserakonna juht. Loodan siiski, et seekord on Mardi püss laetud paukpadrunitega ja keegi selle tühjapaugutamise tõttu ei pea kannatama.