Oleks ju loogiline, et on avalikult kõigile teada, mis on lubatud võtted ja mis mitte. Seda ka näiteks valimiskampaanias. Paraku Eesti riigis see nii ei ole. Kuna alates 28. aprillist on poliitiline välireklaam keelatud, küsisime Vabariigi Valimiskomsjonilt 6 detailset küsimust valimisreklaami kohta – näiteks, kas kandidaatide autodel tohib olla erakonna logo, kas kandidat võib ringi käia oma nime kandva jopega või kas erakonna õhupall lapse käes on ka keelatud poliitiline välireklaam.

Valimiskomsjoni vastuse saab kokku võtta nii – proovige kõik ise järgi ja eks siis kohalik politsei otsustab, kas on rikkumine või mitte. Aga lugege ise:

Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 51 keelustab valimiste-eelsel ajal poliitilise välireklaami. Poliitilise välireklaami avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumine on väärtegu, mille kohtuväliseks menetlejaks on EPVS § 711 lõike 5 kohaselt politseiprefektuur. Iga isik, kes leiab, et § 51 nõudeid on rikutud, võib esitada avalduse politseile, kes menetleb iga juhtumit eraldi. Vabariigi Valimiskomisjon siinkohal ettekirjutusi teha ei saa. Seetõttu ei saa anda ka lõplikku vastust selle kohta, millised juhtumid täpselt käivad § 51 sõnastatud keelu alla ja mis mitte. § 51 sõnastus sätestab muuhulgas ka, et keelatud on „muu poliitiline välireklaam“, mis jätab ruumi tõlgendusteks. Täpsem § 51 rakendamise praktika kujuneb aja jooksul.

Milleks selline segadus ja pealekaebamise õhkonna tekitamine?