Juba enne viimaseid Riigikogu valimisi algas ühiskonnas diskussioon ühe IRL-i peamise valimislubaduse ehk kodukulude vähendamise absurdsuse üle. Rääkimata sellest, et enamus koduga seotud kulusid on hüppeliselt tõusnud, oleme hooga lähenemas ka ajale, mil hakkab kehtima esmapilgul ülla ideena välja käidud maamaksu kaotamine. Kindlasti on inimesi, kelle kodusesse eelarvesse jätab selle jõustumine pisut raha rohkem alles, kuid n.ö. päeva lõpuks on tegemist siiski esmaklassilise populismiga.
Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse seletuskirjas oli kirjas, et seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid valla- ja linnaeelarve seaduse §-st 7 tulenevaid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Seadusemuudatuse mõju aga kohalikele eelarvetele oli seletuskirja koostamise ajal rahandusministeeriumi hinnagul ca 17 miljonit eurot, millest käesoleva aast asuveks oli saanud regionaalministri sõnade järgi ”hinnanguliselt” 13 miljonit.
Mõnede kuude jooksul suudeti juba 4 miljonit eurot hinnagulist muret vähendada! Aga number numbriks, kuid see kaootilisus, mis seda eelnõu menetlemist ja tulevast rakendust saadab, on ikka tänapäevases mõistes pretsedenditu. Regionaalminister käis sellel teemal ka nüüd Riigikogu saalis sotsiaaldemokraatide arupärimisele vastuseid andmas ja ega sealt midagi uut ei lisandunud.
Kuulates ministri vastuseid, saame tõdeda, et üheltpoolt on teemaga justkui tegeletud, kuid valitsuse poolt planeeritav kompenseerimismehhanism ei suuda siiski õiglaselt tagada omavalitsustele saamatajäänud tulu. Maamaksust tekkiva tulubaasi asendamine tulumaksu kaudu laekuvate vahenditega ei taga õiglast proportsiooni omavalitsuste lõikes, sest erineva maksustamise aluse tõttu on nende mõju omavalitsuste eelarvetele erinev.
Maksutulu, mis tugineb omandipõhisele maksustamisele, on omavalitsuste tulubaasis oluliselt stabiilsema iseloomuga kui tulupõhine maksutulu. Ja kohe päris kindlasti on see seadus vastuolus koalitsioonilepingus kajastatud põhimõttega omavalitsustele iseseisva tulubaasi suurendamisest!
Lausa muigama ajab ministri arvamus: „Otsus vabastada kodualune maa maamaksust on osa koalitsiooni poliitikast vähendada inimeste kodudega seotud kulusid ja anda koduomanikule kindlustunne, et ta maamaksu tõttu ei pea loobuma kodust!“
No mis sa oskad kosta? Ma isiklikult ei tunne küll kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks Eestis omavalitsustes kehtiva maamaksu tõusu tõttu oma kodust välja kolinud, küll aga tean inimesi, kellede jaoks kodukulud – pean siin silmas põhiliselt elektri ja küttekulu – on ületanud sissetulekute kontekstis taluvuse piiri ja nad on sunnitud kodukohta vahetama. Samuti tean inimesi, kes on oma kodu vahetanud sellepärast, et saada laps lasteaeda või kooli või selle tõttu, et töökohad on lähikonnast kadunud.
Kuid tundub, et tänasele koalitsiooni ei ole need teemad probleemiks, vaid oluline oli – ka vastu mõne rahandust tundva ministri vastuseisu – siiski ühe osapoole valimislubadus täita ning mulle tundub, et siiani ole suudetud aru saada selle sammu reaalsetest tagajärgedest. Suhteliselt tõenäoline on see, et lisaks finantside liigutamisele muutub meie niigi mitte kõige adekvaatsem rahvastikuregister veel absurdsemaks. Inimesed teevad üldjuhul ratsionaalseid otsuseid ja tõenäoliselt suunab selline seadus mitut kinnistut omavaid peresid tegema vastavaid valikuid ka oma „kodukoha“ registreerimisel.
Olen 100 % nõus, et Eesti inimeste koduga seotud kulud on suured, kuid selle populistliku sammuga ei lahendatud ära probleemi Eesti peredele, vaid neid tekitati juurde nii riigile, kui omavalitsustele. Eks aeg annab arutust ja loodan väga, et suudaksime poliitikutena rohkem mõelda suurte ja kõlavate valimislubaduste väljahõiskamisel ka nende praktikas rakendamise võimalikkusesse ja mõistlikkusse.
