KODUKULUDE TÕUSU EELARVE

Riigikogu küll veel arutleb uue riigieelarve üle ja valitsus üritab rääkida suurtest reformidest ning majanduskasvust, kuid see on vaid pool muna. Nüüdseks on selge, et vaatamata eelarve suuresti näilisele kasvule on riigieelarve märksõnaks kodukulude kasv.

Järgmise aasta eelarve isegi ei püüdle paljude riigi ja tema elanike jaoks oluliste murede lahendamise suunas, pigem vastupidi. Tõsi – tunnustust väärib tõsiasi, et lõpuks ometi on tõstetud lastetoetused püünele. Samas, kui pakutut lähemalt uurida, vaatavad numbritest vastu kosmeetilised muudatused, mida on patt reformiks nimetada.

“Suurejoonelise reformiga“ juhtub nii, et pered, kus sissetulek jääb kuus alla 150 euro pereliikme kohta, saavad vastava taotluse esitamisel 1. juulist 9,6 eurot lapsele juurde. Pisike lapsetoetuse lisavõimalus on sisuliselt muudetud sotsiaaltoetuseks!

Kust tuleb ikkagi õpetajate palgatõus?

Õpetajatel sai hilistalvel valitsuse tühilubadustest villand ja nad näitasid oma jõudu tööseisakuga. Seepeale lubas valitsus tõsta pedagoogide palka 11 protsenti. Kõlas nagu kokkulepe! Aga eelarvesse kirjutatud number tagab palgatõusu vaid viie protsendi ulatuses ja küsimus, kust tuleb ülejäänud raha, suunatakse omavalitsustele.

Sama võimalus jääb ka koolidirektorile – eks omavalitusjuhid pea siis jooksma, kuidas jalad võtavad, et valitsuse vildakaid lubadusi täita. Õpetajate, sh lasteaiaõpetajate korralikuks palgatõusuks leiaks raha ka praegusest eelarvest, kuid kardetavasti näitab koalitsioon sotsiaaldemokraatide vastavale muudatusettepanekule punast tuld.

Oma ettepanekud koos katteallikatega oleme esitanud ka päästjate, politseinike, meditsiini- ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks.

Eestis on kahjuks hulk lapsi, kes söövad päeva jooksul sooja toitu vaid koolis. Kui meie taotleme oma ettepanekuga, et riik toetaks tasuta koolilõunat ka gümnaasiumiastmes, siis valitsus arutab samal ajal ideed muuta ka olemasolev söögikord vajaduspõhiseks. Antud meetmest sotsiaalabi tegemine on lubamatu riigis, kes hoolib oma lastest ehk tulevikust.

Omavalitsustel pole piisavalt raha

Ühe suure muudatusena tõstetakse alates järgmisest aastast kohalike omavalitsuste vahendid riigieelarve osaks. Siin on taas tegu põhimõttelise probleemiga, kus omavalitsuste õigustest ja arvamustest sõidetakse tuimalt üle.
Omavalitsuste üleriigilised esinduskogud on püstitanud küsimuse, kas see samm on ikka kooskõlas põhiseadusega. Eks aeg näitab, mis lahendus siin tuleb.

Paraku pole omavalitsustele kui inimestele kõige lähemale tasandile ette nähtud piisavalt raha oma kodanike teenindamiseks. Ajal, kui regionaalminister püüab lauale panna halduskorralduse uuendamise erinevaid variante, väidab peaminister üleolevalt, et riigis on kõik hästi ja sellele võib kindel olla. Reformierakonna sõnum on, et reforme pole vaja.

Mõnes mõttes olen peaministrile tänulik, sest kui ellu viia regionaalministri unistus 15-st Eesti omavalitsusest, oleksid asjad vist veel hullemad kui praegune status quo. Samas on hädavajalik astuda samm edasi – töötavaks lahenduseks oleks vaja teha muutused maakonnatasandil.

See tähendaks esmalt omavalitsusliitude ja maavalitsuste ümberkorraldamist ning regionaalarengu seaduse vastuvõtmist. Oleme teinud ka ettepaneku anda omavalitsusliitudele raha maakondlikuks koostööks ja arendustegevuseks. Tsentraliseerimisega on mindud liiga kaugele, nüüd on aeg astuda paar sammu tagasi.

Inimestele ei piisa vastusest, et raha ei ole. Meie oleme vaadanud üle nii eelarve kulude kui tulude poole ja pakkunud samuti vajalike muudatuste katteallikaid. Kellegi eesmärk ei ole maksude tõstmine, kuid see teema ei tohi olla tabu. Ühiskond ootab lahendusi, mitte loosungeid.

Traktori Brüsselisse saatmine oli õige samm

Siseriiklike heitluste kõrval peame suunama oma pilgu ka Euroopasse ning seisma sealsetel eelarveläbirääkimistel oma inimeste eest. Tunnustan siinkohal meie põllumehi, kes võitlevad toetuste võrdsustamise eest. Mõni päev tagasi Brüsseli poole saadetud traktor viib sinna ka Baltimaade sõnumi, et ka meie tahame olla ühises peres võrdsed.

Õnneks on ka valitsuserakonnad põllumeestega ühel nõul. Loodame, et siinsetele põllumeestele makstavad toetused lähenevad siiski Euroopa keskmisele.

Üle ega ümber ei saa kodukuludest, mis pidid ühe erakonna selge lubadusena alla minema. Nüüd väidab sama erakond, et silmas peeti vaid seda, et inimeste kulud kodudele vähenevad siis, kui nad oma elamist soojustavad. Valijad lootsid vist hoopis midagi muud.

Siinkohal on põhjus küsida, kas tõesti ei saa riik midagi teha, et oma inimesi ja ettevõtteid pisutki säästa ja neile elektri hinnatõusu leevendada? Tahte olemasolul oleks ka see võimalik, sest elektri hinda on võimalik mõjutada aktsiisi ja maksude alandamise teel. Vastavad hoovad ei pälvi kahjuks valitsuse tähelepanu.

Kindlasti on eelarves ka positiivset, kuid kiitmise jätaksin võimuliidu poliitikutele.
Eelarveprotsessi ajal on osa ministreid pidanud end valitsejateks, kes on asendamatud ja kuulutanud kõik alternatiivsed ideed rumalateks! Koos paari õlle ja tuttavaga võib taolist mõttekäiku ju arendada, aga kui valitsuse liikmed peavad ennast asendamatuteks, tuleb nad võimalikult kiiresti asendada.