MINU KOMMENTAAR SÜÜDISTUSELE

Olen tänasega saanud süüdistuse, mida olen oodanud juba peaaegu 3 aastat.

Meenutame, et kriminaalasi algatati 30.04 2014 ehk kohe saab selle algusest juba 5 aastat ja lõppu ei paista kusagilt.
Täna keskendub Prokuratuur minu süüdistuses valdavalt soodustuskelmustele ehk fookuses on minuga seotud ettevõtete poolt taotletud toetustega seonduv. Minu väidetavad korruptsioonikuriteod on justkui teisejärgulised.  
Aga meenutame siis suurejoonelise meediasõu saatel antud prokuratuuri sõnumeid 24.05.2016, kui mind Tartu Raekojas nn maha joosti ning avalikult minu süüdiolekut deklareeriti:
—————————————

Prokuratuuri pressiteade 2016
Kinnitame, et täna, 24. mail toimus kriminaalasja raames läbiotsimine Tartu Linnavalitsuse tööruumides. Lisaks sellele kinnitame, et Keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid kahtlustatavana kinni Tartu abilinnapea Kajar Lemberi, keda on alust kahtlustada korduvas altkäemaksu võtmises.
„Kuna menetlustoimingud alles käivad, siis täna saame ainult kinnitada, et meil on alust kahtlustada Tartu abilinnapea Kajar Lemberit altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse kohaselt ei tegutsenud  abilinnapea linna huvides, vaid nii enda kui ka altkäemaksu andja huvides, kes on ka täna kahtlustatavana kinni peetud,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.
„Kogutud tõendid viitavad sellele, et altkäemaksu võtmine toimus korduvalt pikema aja jooksul,“ lisas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik.
Abilinnapea on kahtlustatavana kinni peetud esialgu 48 tunniks.

—————————————
Ehk mitte ühte sõna soodustuskelmusest, mille kohta tuli esimene teade järgmisel päeval. Siit saab selgelt välja lugeda, et prioriteet oli altkäemaks ja linna huvide väidetav kahjustamine. Avalikkusele presenteeriti mind teadlikult kui altkäemaksuvõtjat, kes on teinud seda korduvalt ja pikema aja jooksul.

Mind on enne kinnipidamist ja ka pärast kahtlustuse esitamist pealt kuulatud, jälitatud ja tehtud muid sinna juurde kuuluvaid toiminguid.

Kriminaaltoimikus on kokku 20 000 lehekülge materjale ehk 70 köidet. Mind on varjatult jälitatud septembrist 2015 kuni juunini 2016. Kokku on väljastatud 11 taotluse alusel jälituslubasid ja vaatamata erinevatele põhjendustele on olnud nende toimingute selge eesmärk tuvastada minu korruptiivsed teod.

Minu kohta on kaardistatud 57 000 ühikut materjale jälgimistest, jälitamistest – pildid ja salvestused kohtumistest sõpradega, erakonnakaaslastega, kolleegidega ja äripartneritega. Läbi on analüüsitud minu telefonikõnede lindistused, sõnumid, meilivahetus. Aastaid enne igasuguste lubade väljastamist on kaardistatud minu suhtlusvõrgustikku ja liikumist läbi telefoni positsioneerimise jne. Selle aja jooksul olen suhelnud sadade ja sadade inimestega, kelle eraelu puutumatust on selgelt häiritud ja seda kõike selleks, et äkki ma ikka panen toime mõne korruptiivse teo. Lisaks on selle protsessi raames üle kuulatud väidetavalt ca 100 inimest.

Kokkuvõttes ei lisandunud kogu selle massilise jälitustegevuse ega tunnistajate ülekuulamise tulemusel esialgsesse korruptsiooni kahtlustusse juurde sisuliselt ühtegi tõendit. Tuvastati, et ma aeg-ajalt pesen ja lõikan juukseid. Jälitustegevuse tulemina on mitmed esialgses kahtlustuses olnud väidetavad kuriteoepisoodid kadunud, kuid ega see siis ei takista ju protsessi jätkumist.

Kui juba nii palju on püha ürituse nimel panustatud, ega siis ei saa asja enam katki jätta!

Ja arvestades ca 3 aastat tagasi püstitatud eesmärki – mõista mind avalikult süüdi, kui altkäemaksuvõtjat ja korruptanti – on siis esitatud süüdistusse alles jäänud 1 altkäemaksu episood, kus ma süüdistuse kohaselt kasutasin 1 kord tasuta peresõbrast juuksuri teenuseid. Kuna ta minu käest mõned päevad enne jõule toimunud külastusel raha ei võtnud, siis olevat ma toime pannud kuriteo. Ehk selleks, et anda kogu sellele aastaid kestnud ja selgelt ebaproportsionaalse jälitustegevusele mingisugunegi tulemus, fikseeris politsei oma suure töövõiduna tulemuse, kus ma väidetavalt sain altkäemaksu ja seda 9-eurose juuksurilõikuse näol.

Lisaks süüdistuses toodud väidetavatele soodustuskelmustele on alles jäänud 1 episood, mis puudutab toimingupiirangu rikkumise paragrahvi, kus ma linnavalitsuse liikmena olin poolt otsusele, mis justkui oleks võinud olla minu enda huvides. Lühidalt tuleks selle väite tõestamiseks tõestada ära ka see, et ERMi rajamine oli tegelikult ainult ja ainult minu isiklikes huvides.

Lisaks isiklikule tragöödiale selle juures tahaks mina kui tööandja ja maksumaksja siiralt teda kogu selle jälitustegevuse maksumust, kus mind ja minu lähedasi on röntgenina läbi valgustatud nii seest kui väljast.

Ma arvan, et selle kaasuse uurimisele on kulutatud sadu tuhandeid eurosid ja täna võiks juba aru saada, et tegemist ei ole enam ammu mingi normaalse asjaga. Võiks uurida politsei ja prokuratuuri motivatsiooni ning kes vastutab räigelt ebaproportsionaalse tegevuse ning riigi ressursi raiskamise eest. Ainuüksi huvitav oleks teada ühe sellise nn „mahajooksmise“ päeva reaalne maksumus, kui nagu tõelises maffiafilmis toimusid üle Eesti ca 10-s kohas läbiotsimised ja ülekuulamised, 3 inimest pandi pokri. Igal pool 2-3 ekipaaži politseinikke jne.

Kahetsusväärne on ka asjaolu, et aastaid pealtkuulamisi ja ca 9 kuud jälitamist ning kuni eelmise nädalani ei näidatud mulle ega minu advokaadile jälitamist puudutavaid olulisi materjale ehk jälitamislubasid ja nende aluseks olevaid taotlusi. Põhjenduseks vaid see, et sealt lähtuvalt oleksin ma võimeline mõistma, mis meetoditega, mind on jälgitud ja jälitatud. See tundub taas absurdne – katke see osa siis paberitest kinni nagu tehakse enamike selliste dokumentidega. Tahaks küsida, mida on seal varjata? Tulenevalt sellest andsin novembris 2018 prokuratuuri kohtusse ning selle tulemusel saime märtsi keskel lõpuks materjalid kätte. Tuleb tunnistada, et ei midagi üllatavalt – suhteliselt selgelt on välja loetav, et load taotleti algselt soodustuskelmuste uurimiseks, kuid reaalsuses jälitati mind kui poliitikut. Oleks ka päris kummaline jälitada mind 2015.-2016. aastal teemade pärast, mis toimusid 2009.-2013. aastal, aga eks vastavad instantsid peavad seda kuidagi põhjendama.

Meie taotlused prokuratuurile  

Tegime Prokuratuurile taotluse:

1. lõpetada kriminaalasi korruptsiooniga seotud punktides, kuna kuriteo alused ja tunnused puuduvad mõlemas episoodis. Lisasime ka tõendi, mis reaalsuses lükkab selgelt ümber toimingupiirangu olemuse. Ühtegi usutavat ning loogilist tõendit ei ole ka altkäemaksu kaasuse puhul olemas. On vaid oletused ja fantaasiarikkad tuletused.
2. Või alternatiivina, et korruptsiooni kaasus eraldada sooduskelmuste asjast, kuna isikud ei samastu ja kaasus täiseti erinev.

Ettepanekute mõte on vältida sisutühja ajaraiskamist, hoida kokku enda ja ka auväärt kohtu aega ning seejuures hulgaliselt maksumaksja raha.

Soovisime lisada ka tõendi toimingupiirangu kahtluse ümberlükkamiseks, kust on üheselt näha, et isegi ilma sisusse laskumata, vastav kuriteokoosseis puudub. Väidetavale altkäemaksu episoodile on siinkohal kommentaarid liigsed.

Tulemus – Prokuratuur teatas, et nad ei lõpeta ega isegi eralda kaasuseid. See on selge märk sellest, et neil puudub igasugune huvi selle kaasuse sisuliseks lahenduseks, sest korruptsiooni puudutava osaga eraldi kohtusse minnes oleks see kaasus menetletav mõne kuuga ja oleks selgus majas. Aga ei – pole neil niipalju julgust, sest süüdistajad saavad juba ise ka aru kaasuse jaburusest, kuid nö suures pakis olles on lahendus veel valgusaastate kaugusel ja vastutus lükkub kaugemale.

Väidetav soodustuskelmuse kaasus ei ole ainult minuga seonduv, vaid seal on tegemist paarikümne isiku ja ettevõttega ning mina vaid üks osa sellest. Minu puhul puudutab kaasus valdavalt siis Vudila mängumaa rajamist, kus vanast ja lagunenud laudakompleksist on aastatega ehitatud Eesti üks ägedamaid suviseid pereturismi atraktsioone.

Ka selles kaasuses palusime võtta lisaks eksperthinnangud teostatud tööde sisu ja maksumuse osas, mis tõestaks üheselt, et neid objekte ei ole võimalik püstitada ilma omaosalust panustamata. Sellest keelduti, sest tegelikkuses teavad tulemit…. Ja keeldumist põhjendati taaskord sellega, et prokuratuuril on meilidest ja muudest allikatest piisavalt infot, mida nad tõlgendavad nagu tahavad ja ekspertiise ei peeta vajalikuks.

Kui süüdistatakse euroraha välja petmises ja ehituse hindade kuntslikus paisutamises, saab vaid riiklikult tunnustatud ekspert öelda, kas ehituse maksumus on üles krutitud või mitte. Prokuratuuri ja politseid aga riiklikult tunnustatud ekspertide arvamused ei huvita. 

Jälitamine ja materjalid

Lisaks sellele, et 2 aasta jooksul on korduvalt ja pahatahtlikult venitatud mulle pealtkuulamismaterjalide tutvustamisega ja tutvustades neid osaliselt, saabus puänt ikka lõpus.

Alles see oli, kui peaprokurör ilusasti teleriekraanilt rääkis, et olge rahulikud – jälituslubade üle käib topeltkontroll ning tagatipuks saavad advokaadid koos kahtlustatavatega lisaks toimikutele tutvuda ka varjatud jälitamise lubadega ja nende aluseks olevate taotlustega.

Hallo – mina ei saanud ühtegi paberit poole aasta jooksul. Ja 16-st asjasse puutuvast dokumendist 3-ga lubati meil tutvuda peale seda, kui olime kaevanud kõigepealt prokuratuuri, kust tuli eitav vastus, siis ringkonnaprokuratuuri, kust tuli eitav vastus, seejärel riigiprokuratuuri, kust siis üllatus-üllatus saime loa 3 dokumendi vaatamiseks. Asi lahenes alles siis, kui Prokuratuur sai aru, et Ringkonnakohtust tuleb neile arvatavasti negatiivne otsus. Siis läks neil kiireks ja paari päevaga kaasus lahendati.

Ehk, kus siin on siis võrdne kohtlemine ja kes siis praegu pehmelt öeldes valetab, kui päris elus ei ole need asjad siiski nii nagu avalikkusele väidetakse?

Kogu selle segaduse peale, mis toimub minu jälituslubade ümber, pöördusin taas kohtu poole. Kaebasime prokuratuuri tegevuse peale kohtusse eesmärgiga saada selgust, kas prokuratuuri keeldumisel jälitustoimingute materjalide väljastamisest on seaduslik ja objektiivselt põhjendatud alus ning kas põhimõtteliselt on load hangitud vastavalt seadustele?

Nüüd jääb üle vaid oodata, milline lahendus sealt tuleb.

Kokkuvõtvalt:

Kinnitan veelkord, et Tartu abilinnapeana tegutsesin ainult ja üksnes Tartu ja tartlaste huve silmas pidades. Ma ei taha kõlada banaalselt, aga minu südametunnistus on siinkohal puhas. Kõigis linnaga seotud küsimustes püüdsin olla nii avatud kui võimalik ja esialgses kahtlustuses toodut oli mul ikka väga raske mõista.

Tänaseks said ka õnneks politsei ja prokuratuur aru, et enamus minu esialgsest altkäemaksu kahtlustustest tuli visata prügikasti. Sellest hoolimata püütakse nüüd kahe täiesti jabura episoodiga justkui päästa mundriau. 

Teine osa minu süüdistusest ehk eurotoetustega seonduv puudutab suuresti laste mängumaad, mis on tegutsenud üheksa aastat ja igal aastal on seda külastanud 20 000 – 30 000 inimest. Me pakume hooajal tööd enam kui 50 inimesele ja kõik objektid on valmis ehitatud vastavalt projektidele ja taotlustele. PRIA on käinud meid korduvalt kontrollimas ja tulla täna välja väidetega, et 10 aastat tagasi oleme võltsinud pakkumisi, et hindu üles paisutada ja seeläbi omaosalust mitte tasuda – on pehmelt öeldes jabur ja seda nii vormi kui sisu võtmes.

Usun, et see objekt on üks kõige paremini rahastamise aluseks oleva määruse eesmärke täitnud projekt Eestis. See, et täna proovitakse läbi minu see ettevõte hävitada mingisuguse väidetava vea tõttu taotlusprotsessis on lihtsalt jabur nii sisult kui vormilt. Mis on selle kaasuse eesmärk?

Soovitan siiralt kõigil tulla suvel Vudilasse vaatama, kuidas üks Eesti edukaim pereturismi asutus toimib. Irooniliselt võiks mainida, et Vudila on saanud ka erinevaid auhindu ja tunnustusi nii vabariigi valitsuselt, Jõgeva maakonnalt kui ka Leader meetme organisatsioonidelt ja lisaks valitud ka Lõuna Eesti parimaks turismiobjektiks.

Lõpetuseks on minu jaoks päris uskumatu, kui suure ressursiga, aga sellest hoolimata nii pealiskaudselt selliseid kaasusi kokku pannakse ning millise ülbuse ja arrogantse irvituse saatel püütakse kahtlustatavat lömastada. Olgu selleks siis püüd tunnistajatele suhteliselt jõhkralt sõnu suhu panna või jälitustoimingutega seonduv vassimine ja varjamine, millele pole reaalselt õigustust. Tundub, et riigi rahakott ei ole õhuke. Süüdistatava suhtes on selline protsessiga kurnamine ikka väga ebaproportsionaalne.

Endise poliitikuna on mul piinlik jõustruktuuride käitumise pärast, sest politsei käitumine kogu selles protsessis nii kahtlustatavate kui ka tunnistajatega on ikka tegelikkuses päris kohutav. Ma poleks elus uskunud, kui ise poleks nende rataste vahel. Saan täna väga hästi aru, miks on nii palju kokkuleppemenetlusi – tavaline inimene või väikeettevõtja lihtsalt ei suuda rahaliselt ega vaimselt politsei ja prokuratuuriga võidelda. Igaüks võib seda tõlgendada, kuidas tahab, aga on selge, et Eestis on juba olemas esimesed nn surnuks menetlemise kaasused ning see on tegelikkuses ikka väga karm.

Eks aeg näitab, kui kaua suudan ise vastu pidada, aga saarlase jonn ei luba lihtsalt urgu tõmmata. Kuigi mind see kahjuks enam ei päästa, siis loodan, et järgmisele nn minusugusele kallale karates ikka mõeldakse mõnes asutuses pisut põhjalikumalt, millised tagajärjed sellisel lahmimisel on nii kahtlustatavale, tema lähedastele, kui ka paljudele asjadele laiemalt.

Nüüdsest keskendun süüdistuse ümberlükkamisele. Usun siiralt Eesti ausasse kohtuvõimu, kes kaasab ka protsessi tunnistajate ütlused, selged tõendid ja ekspertiisid, mis lükkavad üheselt ümber politsei ja prokuratuuri poolt kokku kirjutatud süüdistuste alused.

Kahjuks pean veelkord tõdema, et jõustruktuure ei ole algusest peale huvitanud selles kaasuses tehingute tegelik sisu ja olemus vaid kiivalt on püütud tõestada oma hüpoteese, sest ega nemad ju ei saa eksida! Või veelgi enam – tunnistada oma eksimust. Aga nii on, kui olulisem on asja formaalne mitte sisuline külg, aga eks auväärt kohus peab otsustama.

Lisaks teavitan, et esitan tõenäoliselt nõudekirjad prokuratuuri esimesel pressikonverentsil avalikult esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks. Sisuliselt oli nii prokuratuuri esindajal Marek Vahingul kui ka keskkriminaalpolitsei esindajal Janek Maasikul teada, et ma ei ole võtnud korduvalt ja pikema aja jooksul altkäemaksu ning nad olid ka teadlikud, et nende poolt väidetu kinnituseks puuduvad igasugused tõendid. Ja ma palun neil kas isiklikult või institutsioonide nimel avalikult nende poolt esitatud valeväited ümber lükata.