MINU “KURITEOD”

Kui mind 24.05.2016 Tartu Raekoja trepil kinni peeti, ei osanud esialgu miskit arvata. Kogu see haarang, mis tol hommikul selle kaasuse raames üle Eesti toimus ja mille käigus mitmed inimesed kinni peeti, meenutab tagantjärele korralikku kriminulli, kus sajakonna politseiniku suure haarangu ja töövõiduna saadi kätte “ tõelised kurjategijad”. Minu meelest oli tegemist tohutu ressursi raiskamisega, sest kõik kinnipeetavad oleks olnud võimalik kutsuda viisakalt endaga kaasa ütlusi andma. Aga ei – eesmärk oli isikuid selgelt mõnitada, ülimalt arrogantselt ja näitlikult teha läbiotsimised töökohal ja kodus ( kust muide ei leitud minu puhul mitte kui midagi, sest mida pole, seda pole. Puhas pettumus, mida nad ka halvasti varjasid – ei raha, ei kinkekaarti, juuksedki olid lõikamata …) aga läbi oli vaja tuhnida pereliikmete asjad lõpetades minu trussikute ja sokkidega. Ma tõesti ei saa aru, mida nad sealt leida lootsid… Ehk kogu see protsess, mille hulgas ka poolteist ööpäeva füüsilist kinnipidamist oli allutatud ühele eesmärgile – alandada niipalju kui võimalik ja siis juba esimesel kohtumisel uurijaga anti mitmel korral mõista, et sinuga soovitakse kohe asuda arutama võimalust kokkuleppemenetluseks. Kokku leppida, milles?

Milles mind siis kahtlustatakse?

Kogu menetlus on kestnud minu arestimisest kokku enam kui 6 aastat! Enamgi veel –  kui alustada kriminaalasja algusest, siis isegi 8,5 aastat on kulunud vaid protsessile ja esimese astme kohtuotsust ootame siis kahes korruptsiooniepisoodis 14.12.2022, kuna kōik muu on tänaseks ajalugu .

Uskumatu lugu aga nii on ja selleks, et asjad ikka püsiks meeles, toongi ära siis esialgsed kahtlustused, millega see lugu algas: