Kui hommikuti võtta postkastist ajaleht, siis leiab sealt küllaltki harva midagi positiivset linna või riigi tegemiste kohta. Tahes tahtmata kujuneb maksumaksjatel arusaam , et kogu tegevus riigis ja linnas on kaootiline ja vaevalt seal küll midagi pikalt ette mõeldakse ja planeeritakse. Päris nii see siiski ei ole ja vähemalt Tartu linna pikaajalised arengueesmärgid on kirjas arengustrateegias TARTU 2030 ning Tartu linna arengukavas aastateks 2013-2020 ning see, millised on linna rahalised võimalused arengukava realiseerimiseks, avatakse eelarvestrateegias.
Ettevaatavaid rahalisi prognoose on Tartu linnas koostatud 2006.aastast alates ning 2012. aastast eelarvestrateegiana arengukava koosseisus. Nimetatud dokument on vajalik lisaks linna juhtimisele ka linnaelanikele linna rahaliste võimaluste selgitamiseks ning seda kasutab ka riik linna finantsvõimekuse hindamiseks ning arvestab seda Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite jaotamisel, sest strateegiast nähtub, kas ollakse valmis vajalikus ulatuses oma panuseks.
Tulevikku vaatamine on muutunud aasta-aastalt komplitseeritumaks, kuna Tartu elanike arv olnud viimastel aastatel languses. Alates majanduskriisi puhkemisest oleme kaotatud üle 4000 maksumaksja, kes on suundunud valdavalt pealinna ning lähivaldadesse. Just linna lähedus muudab lähiomavalitsused parimaks elupaigaks ning paljud kolivadki ümber linnast linna äärde, kuid selle käigus jääb tegelik arengumootor ise vaeslapse seisusesse. Siin on vajalik lisaks koostööle ka riigi roll omavalitsuste tulubaasi kujundamisel, et vallad ja linnad ei peaks omavahel mingite trikkidega innustama inimesi sisse kirjutama ühte või teise registrisse.
Aga vaatamata muredele on eelarvestrateegia 2016-2019 perioodi peaeesmärgiks tartlaste elukvaliteedi parandamine ning erinevate linnaelu valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng ja soov muuta Tartu investoritele ja linna külalistele atraktiivsemaks. Oleme järginud ka põhimõtet, et põhitegevuse kulud ei tohi ületada põhitegevuse tulusid ning laenu kasutame vaid investeeringuteks.
Eelarvestrateegia prioriteetideks on investeeringud haridusse ning liiklemisvõimaluste parandamine.
Seetõttu on eelarvestrateegias kavandatud enim investeeringud haridusasutustesse ning teedesse ja tänavatesse. Kuna investeerimist vajavate objektide hulk on suur ning linna rahalised võimalused piiratud, on oluline jätkuv efektiivne välisrahastuse kaasamine Euroopa Liidu struktuurifondide näol. Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu struktuuritoetuse meetme abil kavandatakse lasteaedade renoveerimist, vähemalt ühe uue lasteaia ehitamist ning kergliiklusteede rajamist. Koolivõrgu korrastamise meetme abil kavandatakse eelarvestrateegia perioodil Raatuse ja Variku koolide hoonete täielikku rekonstrueerimist. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastatava Tartu idapoolse ringtee III etapi ehk Lammi tee ja Räpina maantee vahelise teelõigu väljaehitamine on kavandatud perioodi esimestele aastatele.
Kindlasti jätkame kaasava eelarvega, suunates selleks ligi 1% linna investeeringute eelarvest. Muudest avalikkusele laiemalt tuntud objektidest on eelarvestrateegiasse kaasatud näiteks Annelinna kunstmurukattega jalgpallistaadion, ERMi valmimisega seonduvad Roosi tn ja Muuseumi tee rekonstrueerimised ning toetusmeetmete tekkimisel esmatasandi tervisekeskuste rajamine.
Igale lapsele lasteaia- või hoiukoht.
Esmaseks alushariduse valdkonnas on lasteaiakohtade võimaldamine Tartu lastele läbi lasteaia- ja hoiukohtade loomise munitsipaallasteaedades ning eralasteaedade ja lastehoiu toetamise, samuti munitsipaallasteaedade õpikeskkonna kaasajastamine ja turvalisuse tõstmine. See on olnud läbiv teema viimasel kahel aastal ja astutud on väga pikk samm selles suunas, et kõik Tartu lapsed oleks hoitud.
Üld- ja kutsehariduse valdkonnas on prioriteetideks koolikohtade tagamine kooliealistele linna lastele ja haridusuuenduste läbiviimine. Mitmekesise põhihariduse võimaldamisel ja koolikohtade tagamisel on jätkuvalt oluline toetada Tartu erakoolide tegevuskulusid.
Kuna Tartule on seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud hooned ja rajatised (lasteaiad, koolid, teed ja tänavad, sotsiaal- ja kultuuriasutused, tänavavalgustus jne) vajavad katkematult investeeringuid kavandatakse ka eelarvestrateegiaga hõlmataval perioodil kaasata võõrvahendeid vajalike investeeringute teostamiseks. Laenukoormuse kasv on hoitud mõõdukas ning see ei halvenda linna finantsvõimekust.
Eelarvestrateegia põhjal suudab Tartu säilitada suhteliselt hea finantspositsiooni ning kõrge investeeringute osakaalu ehk aastate lõikes püsib investeeringute osakaal ligi viiendikuna kogukuludest. Kokku on kavas investeerida järgmise nelja aasta jooksul pisut üle 100 miljoni euro, millest suur osa ehk üle 40 miljoni läheb haridusasutuste ehitamiseks ja renoveerimiseks ning samas suurusjärgus parendame ka oma teede ja tänavate olukorda.
Tartu linna volikogu otsustas oma eelmisel nädalal toimunud istungil eelarvestrateegia suunata avalikule väljapanekule ja nüüd on kõikidel tartlastel võimalus sellega lähemalt tutvuda ning esitada oma muutmisettepanekuid. Avaliku väljapaneku aeg on 2. juuli kuni 5. august ning dokumendi leiab Tartu linna kodulehelt. Ootame tartlaste aktiivset kaasalöömist!
