Solk välja, vesi sisse. Võiks ju küsida, et mis ühist on pealkirjas toodud kolmel sõnal, kuid viimastel nädalatel on sellest nii palju juttu olnud, et tähelepanelikum lehelugeja kindlasti teab –

Reformierakonna endine esimees Siim Kallas armastas ministrina tsiteerida ammu surnud suurmeest, kui see kannapöördeid tehes taas kriitikuid vaigistas ja ütles: “Keegi ei saa mind takistada vahepeal targemaks saamast.” Paistab, et

Vanarahval oli alati varnast võtta mõni sügava sisuga tarkusetera, mis keerukate valikute puhul ettevaatlikkusele manitses ning uisapäisa otsustamise eest hoiatas. Tänapäevalgi on elu kinnitanud nende paikapidavust. Üks neist ütleb –

Kõrgharidusest on kümne aasta jooksul saanud konveier, millelt lõpuks asjatundliku, rahuloleva ja õnnelikuna astuvad maha vaid vähesed. Sest õppimine ülikoolis on nagu kaks-ühes-pakett – vähe sellest, et oled leidnud endale

Haapsalus toimunud haridusfoorumi lõpetanud poliitikute debatt kujunes küll suuresti esinejate monoloogideks õpetajate palga teemal, kuid siiski oli ka diskussiooni ja arutelu osalejatega. Olen alati olnud seisukohal, et eestluse elujõu tagamiseks

Poliitilistes kemplustes on minu meelest kõige haletsusväärsem ja nukram see, kui odavat populaarsust üritatakse võita konkurentide tegemisi avalikus meedias sopaga üle valamisega. Õigem oleks ju ise ka midagi teha ning

Ehitushindade jõulise tõusu valguses, millest on tingitud ka tänaste veemajandusalaste hangete kallinemine, on päevakorda tõusnud kanalisatsiooni ja puhta vee süsteeme parendavate europrojektide edasine saatus. Tõenäoliselt selgub, et konkreetselt Emajõe-Võhandu projekti

Aasta alguses tõdesin, et lõpuks oleme suutnud teha eelarve, mis keerab riigi näoga rahva poole, kuna eelarves pööratakse suurt rõhku sotsiaalsetele väärtustele. Täna saab vaid kinnitada, et 2006. aasta eelarve