Pealtnägija tundis huvi minu nn kaasuse kohta ja rääkisingi neile sellest, mida tean ja mida rääkida uurimise tänases staadiumis saab. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et kogu suur ja korduv “altkäemaksukaasus” on juba sisuliselt kokku kukkunud nagu kinnitas järgmisel päeval mulle esitatud täpsustatud kahtlustus …
***
Endine sotsiaaldemokraat Kajar Lember rääkis temaga seotud kaks aastat tagasi algatatud kriminaaluurimisest. “Pealtnägija” loos tuleb väja, et kahtlustus puudutab rohkem kui 20 füüsilist ja juriidilist isikut ja ulatub prokuratuuri väitel üle kahe miljoni euro, millest ligi pool puudutab Lemberit.
Prokuratuur keeldub aga kahtlustuse sisu täpsemalt avamast, öeldes, et saab rääkida siis kui on esitatud süüdistus. Süüdistuseni ei ole kahe aastaga jõutud seepärast, et asi on nii mahukas. Ühtekokku 100 köidet ja 20 000 lehekülge.
“Ma saan praegu öelda kindlalt, et olemasolevate tõendite pinnalt prokuratuur läheb selle asjaga kohtusse. Aga lihtsalt see võtab aega,” ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross.
See on esimene kord, kui 41-aastane diskrediteeritud endine Rahvaliidu peasekretär, sotsiaaldemokraatide aseesimees, riigikogu liige ja abilinnapea etteheidetest üksikajaslikult avalikkuses räägib. Probleem tekkis sellest, et poliitika kõrvalt jätkas Saaremaalt pärit Lember ka äri – just seal, kus said kokku ettevõtlus ja poliitilised otsused, nähakse Lemberi süüd.
“Kui mu esimesel kokkusaamisel, võib-olla teisel, uurija vaatas mulle sügavalt silma ja kui ma rääkisin sellest samast majast, me rääkisime selle ruutmeetritest ja sellest maja maksumusest ja kõigest muust, eks ole. Vaatas mulle sügavalt silma ja ütles, et “kuule Kajar, sa saad ju aru, et me võtame selle Vudila sult nagunii käest ära..” Ja nii ütles. Ja peale seda minu jaoks oli täiesti selge, et mul ei ole siin nagu millestki rääkida, politsei on otsuse teinud. Kui nemad on Eesti Vabariigis kohtumõistjad, siis mis ma nendega ikka vaidlen, eks me kohtus näeme,” rääkis Lember.
Suurim Lemberi etteheide puudutabki 2010. aastal Jõgevamaal avatud Vudila mängumaad, mille rajamiseks sai poliitikust ettevõtja PRIAlt mitmes jaos kokku ligi 800 000 eurot toetusi.
Kahtlustuse kohaselt sai Lember hakkama tüüpilise soodustuskelmusega ehk väidetavalt bluffis objektide ehitusmaksumuse paberil nii kõrgeks, et omaosalust ei tulnud maksta – teisiti sõnastades PRIA toetus kujunes fiktiivsete arvete põhjal nii suureks, et kattis Lemberilt nõutud omaosaluse. Enamuse ehitustöödest tegi poliitiku pikaaegne sõber ja lapse ristiisa, Jaago Roosmann oma firmaga Lõuna Ehitus, kes samuti nüüd kahtlustuse sai.
“Ühes kohas oli must-valgelt kirjas, et miks tuleb näiteks hüpoteegid panna Vudila varale – Et seal on kirjutatud nii, et sellepärast tuleb hüpoteegid panna, kuna kuritegelikult saadud raha on ära raisatud või investeeritud Vudila hoonetesse ja seadmetesse. Ma tahaks küsida, kus kurat ma selle panema pidime siis? Need on siia pandud ja mina väidan, et seda on silmaga näha, et need on siia pandud,” rääkis Lember.
Reporter Taavi Eilat küsis Lemberilt, et ometi selleks omaosaluseks laenas ta raha ühest ettevõttest teise. “Kindlasti suurte objektide puhul on väikeettevõtetel päris mitu asja, me oleme võtnud siia pangalaenu, me oleme laenanud omaenda teistest ettevõtetest, me oleme võtnud ehitaja käest laenu. Siin on väga erinevaid nii-öelda nüansse, aga ta on siia laenatud ja maja on ehitatud,” vastas Lember.
Isegi, kui lagunenud lautade ümberehitusel suurejooneliseks mängumaaks, võis toimuda kõrvalt vaadates segaseid tehinguid ja võib-olla vormistuslikke vigu, siis Lember väidab, et kõik oli sisuliselt ja tegelikult aus. Ärritunud ekspoliitik tänab taevast, et tal oli oidu teha küsimärgi alla sattunud ehituste kõigist etappidest põhjalikud fotoseeriad, mis kinnitavad suuremahulisi ehitustöid. Lisaks kinnitab Lemberi enda hiljem tellitud ekspertiis, et hoonete ehitamine odavamalt pole eluliselt usutav.
“Politsei lähenemine on väga must-valge. Nemad vaatavad konkreetse pangakontot võib-olla vaadanud meie omavahelise meile ja nende jaoks on asi selge, et nii on. Ja nad ei ole absoluutselt süvenenud tegelikult asja sisusse,” märkis Lember.
“Pealtnägija” andmetel ongi kogu kriminaalasja ühine nimetaja, samuti endine rahvaliitlane ja ka sotside ridades kandideerinud, Jaago Roosmann, kelle firma Lõuna Ehitus enamikest episoodidest läbi jookseb. Kokku on kriminaalasja maht 2,1 miljonit eurot, millest Lemberi asjad moodustavad alla poole. Lember lööb enda kaitseks letti fakti, et PRIA pole väidetava pettusega seoses menetlust algatanud. Prokurör, kes ei saa enne süüdistuse avalikustamist enda sõnul detailsesse vaidlusesse laskuda, toob vastuargumendina välja, et loos on kokku 36 toetuspettuse episoodi, millest paljud on seotud Lemberiga.
“Kajar Lemberi roll on üpris suur. Ma arvan, et ligi pooltel soodustuskelmuste juhtumitel on seos ka temaga. Aga milline see täpne kahtlustuse sisu on, seda ma kindlasti hetkel avada ei saa,” sõnas Margus Gross.
Väiksem aga märksa kurioossem osa kriminaalasjast puudutab Lemberi tegevust Tartu abilinnapeana, kus talle heidetakse muuhulgas ette – taaskord tema enda väitel – altkäemaksu võtmist juukselõikuse näol, avaliku käimla projekteerimise suunamist oma tuttavale ning Raadi arendamise erahuvideste lähtumist. Kui Lemberi enda jutt kõrvale jätta, on kõige kõnekam, et linna sisekontrolli audit leidis, et rikkumisi polnud ja linn pigem võitis nendest episoodidest.
Üks episood puudutab treppi Tartu kesklinnas, otse kohtumaja vastas oleva elumaja hoovis. Juurdeehituse käigus jäi selle maja elanike jaoks see trepp ainsaks teeks koju. Neil oli mure, et inimesed ei pääse mööda seda nigelat treppi koju. Suhtluses linnaga esindas korteriühistut juuksuriäri.
Lember sõnul lubas ta, et maaomanikuga kokkuleppele saades võib linn sinna trepi paigaldada.
Liigselt detailidesse laskumata lõppes lugu sellega, et linn oli valmis eramaale küll treppi ehitama, sest majas on ka mõned munitsipaalkorterid, kuid trepi aluse maa omanikuga ei saadud kokkuleppele ja kogu asi jäi ära. Lemberile sai saatuslikuks valmisolek appi tulla, sest suhtluses juuksurisalongi omanikuga olla kõlanud altkäemaksule viitav.
“Tõepoolest, inimene võis mulle öelda, mingisuguse lause, et oled hea mees, kui selle ära lahendad, et siis tule mulle juuksurisse või midagi niisugust, aga seda et ma ise seda kuidagipidi tahtnud või küsinud või ilma rahata juuksuris käinud, seda ei ole olemas. Ja ma ütlen ka, et inimene, kes võib-olla on näinud mind kaks tundi või kaks päeva kõrvalt, võiks ette kujutada, et ma luban kellelgi teha teene selle eest, et ma saaks käia seitse korda või kaheksa korda juuksuris, siis noh, et kõik inimesed, kes mind tunnevad, arvavad et see on nagu naljakas. Tegelikult minu jaoks on ta muidugi kurb,” selgitas Lember.
Eriti kurioosne lugu on wc-ga mis asub nüüd haridusministeeriumi vastas olevas pargis. Linnavalitsus on aastaid proovinud lahendada muret, et inimesed leiaksid koha, kus ennast avalikus ruumis kergendada. Kuivõrd varasemad hanked on näidanud kosmilisi numbreid wc ehitamise eest (sealhulgas 40 000 eurot), siis tõttas linnale appi abilinnapea Kajar Lember.
Käimla teemalisel linnavalitsuse istungil läks arutelu tuliseks ning tagantjärele tõdeb Lember, et mahlakas jutt ja hea tahe võib ka siin saatuslikuks saada.
“Ma arvan, et seda võivad linnavalitsuse tollased liikmed kinnitada, aga mina oma sellise talupoegliku suhtumisega ütlesin linnavalitsuses sellise lause “üks kuradi sitamaja ei saa nii palju maksta.” Ma arvan, et sõna-sõnalt nii, vabandust väljenduse eest,” lausus Lember.
Seejärel pakkus Lember välja, et töö võiks ära teha tema tuttav projekteerija. “Ma tõepoolest käisin seal laua taga välja selle, et mul on üks tuttav projekteerija, kes tegelikult võiks nagu vähemalt visuaali välja töötada. Ma arvan, et ta teeks selle visuaali niisama ja teeks mingi ägeda asja, mis oleks meie enda oma. Sealt hakkas see projekt kuidagi kerima, see ei käinud tegelikult läbi minu osakonna,” lisas ta.
Ehkki Lember ei osalenud otseselt ühegi vastava otsuse tegemises, lõppes asi sellega, et käimla ehitas Tartu linna tellimusel toosama Lemberi sõbra ja lapse ristiisa Roosmanni firma. Projekteerimise ja ehituse kogusumma oli 10 000 eurot.
Eilat küsis Lemberilt, kas ta tõesti sellest aru ei saanud, et nii kui ta soovitab sõpra, seal linnavalitsuse istungil, siis sisuliselt on tegemist korruptsiooniga. “Selles mõttes, et sellisele tulemusele ma isegi täna ausalt öeldes ei jõua, sest mina ei ole olnud selle otsuse juures, et kuskilt mingit otsust teha.”
Eilat viitas, et Lember andis ju telefoninumbri. “Jah, info ma andsin .. tunnistame ennast süüdi, et andsin infot, et linn saaks raha kokku hoida. Kui see minu süü, siis ma tõesti pean ütlema, et nii vist läks,” vastas Lember.
Hoolimata et käimla oli linnaisade väitel vähemalt neli korda odavam, kui senised pakkumised, jäi haridusministeeriumi kõrvale parki püstitatud tualett ainsaks, sest siis lahvatas juba kriminaalasi. Kuu tagasi teatas uus linnavalitsus, et õllesõprade lemmikkohta, Pirogovi parki, pannakse püsti käimla rohkem kui 100 000 euro eest.
Mis puudutab aga Lemberi lahkumist poliitikast – kui avalikkuses jäi kaks aastat tagasi mulje justkui abilinnapea taandunuks kriminaaluurimise tõttu, siis tegelikult teatas ta tagasiastumisest ise juba 12. mail 2016, tuues põhjenduseks, et tahab ettevõtjana osaleda ideekonkurssil ja arendada Raadil tühjalt seisvatesse angaaridesse Vudilaga sarnase mängumaa. Ta nägi selles võimalikku huvide konflikti.
“Ma ei pea võimalikuks, et ma jätkan abilinnapeana kui ma tahan seal konkursil osaleda,” ütles Lember volikogu istungil 2016. aasta maikuus.
12 päeva hiljem, enne lahkumisavalduse ametlikku kinnitamist, võeti tuntud omavalitsuspoliitik tööpostil kinni.
Siin kirjeldatu on vaid väike osa kõigist episoodidest ja oluline on rõhutada, et eeskätt Lemberi enda versioon, kuidas tema suhtes on ülekohtuselt käitutud ja elu uurimise pärast pausile pandud.
Sarnaselt teiste uurimise all olevate isikutega, peaks Lember lähipäevil prokuratuurilt saama kätte täpsustatud kahtlustuse. Seal on kirjas ka kahe-aastase uurimisega lisandunud uued euroraha välja-petmise episoodid, kuid ilmselt ka mõni maha kriipsutatud korruptsiooni-asi.
Lähiajal peaks prokuratuur kaardid avama ja esitama täpsustatud kahtlustuse. Lember lubab siis kõik ise avalikuks teha ning spetsiaalsel veebilehel etteheidetele üksipulgi vastata. Ei tea, kas see räägib organite tõhusast tööst või kohalike võimude korrumpeerumusest, aga pärast Lemberit võeti rajalt maha veel kaks Tartu abilinnapead, kellest üks sai eile ka süüdistuse.
Allikas: Kajar Lember rääkis “Pealtnägijas” temaga seotud kriminaaluurimisest
