Ei ole sellest veel möödas poolt aastatki, kui omavalitsusjuhid lõpetasid riigiga läbirääkimised 2009 aasta tulubaasi üle. Linnadel ja valdadel vähenesid sihtotstarbelised toetused (valdavalt investeeringud !) võrreldes 2008 aastaga üle miljardi krooni, kuid omavalitsused tõmbasid püksirihma koomale ja sellega lepiti – rasked ajad. Tol korral oli omavalitsusjuhid ja nende seas ka linnade liidu juht Urmas Kruuse veidigi rõõmus, et vähemalt väike stabiilsuse garantii saavutati – tulubaasi kaks põhialust – tulumaksu % ja tasandusfond jäid samale tasemele.
Juba tol korral tõmbas valitsus maha nn arengurahad – keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu jagatavad veeprojektide summad, kohalike teede korrashoiu rahastamise, investeeringutoetused ning osaliselt lasteaedade projektirahad, kuigi lapsed pidavat olema selle koalitsiooni puutumatu valdkond nagu nad nüüd kärbete meistrivõistlusi korraldades väitsid.
Saan Tartu linnapea väljaütlemisest täielikult aru ja jagan ka tema seisukohta 100%. Kui omavalitsuste ja riigi vahel on pikkade läbirääkimiste käigus jõutud juba kõvasti kärbitud tulemuseni, siis võiks nagu omavalitsuste lisakohitsemise juba lõpetada. Vägisi meenutab see ebaõnnestunud täku ruunamist, kus esimesel katsel õnnestus kätte saada vaid üks munand ning märakarja liginedes avaldub, et kuramus on veel sigimise võimu ja vaimu täis. Nüüd tuleb ta jälle kiirelt kinni püüda ning alustada operatsiooniga uuesti, et saaks ikka täielikult suguvõimetuks. Asendame eelmises lauses mõned sõnad haldussuutlikkuse ning arenguvõimega ning tundubki, et regionaalministri püha ülesanne on oma operatsioon lõpetada. Kui vallad ja linnad ei ole valmis Bossi tarku ettepanekuid kuulama, siis kärbime veel ja küll need uskumatud ükskord hakkavad minu sõnumit kuulutama ja sõna kuulama!
Mulle tundub, et Urmas Kruuse on tubli Eesti mees, kes hoolib oma linnast ja selle elanikest. Kuna ta on reaalselt näinud elu ka mõnes teises linnas ja vallas, siis pidas ta õigeks oma pahameelt ka avalikult näidata, kuid see pole tema koduerakonnas tavaks. Mäletame veel, kui Keit Pentus julges riigi peakeemikule riigikogus „vale küsimuse” esitada, sai ta ka viisaka sõimu osaliseks. Kuna Keit kuulub oravapartei Tallinna juhtivasse klanni, siis repressioone ei järgnenud. Nüüd aga julges sõna võtta mingi mees Tartust ja kohe avalikult näidata, et tal on oma arvamus. Sellist asja ei ole oravapesas enne nähtud, et keegi julgeb oma nina nii kõrgele tõsta ja seda veel peaorava enda vanas pesas. Selle mõttekäigu lõpetuseks tahaks veel öelda, et kohevsabad ise nimetavad oma siseelu ülimaks demokraatiaks, kuigi vägisi tundub, et demokraatiast „timukraatiani” on vaid lühike samm ning see on neil juba ammu astutud.
Tahaks tublidele omavalitsusjuhtidele soovida jõudu tööle oma kodupaiga edendamisel ning Urmas Kruusele tahaks öelda, et Rahvaliidu uks on tublidele inimestele alati avatud. Minu meelest näitab tema avaldus, et Eestis on veel poliitikuid, kes seisavad rahva huvide eest ega ole kitsarinnalised parteisõdurid. Mulle tundub, et erinevalt Reformierakonnast mõistab Tartu linnapea, et elu on mujalgi kui Tallinnas ja seda motiivi järgides oleme meiegi oma poliitikat alati ellu viinud. Lisaks on Rahvaliidus võimalik oma arvamust avaldada ja seeläbi teostada poliitikat, mis lähtub inimeste heaolust ja Eesti tervikliku arendamise vajadusest.
