Kui hommikuti võtta postkastist ajaleht, siis leiab sealt küllaltki harva midagi positiivset linna või riigi tegemiste kohta. Tahes tahtmata kujuneb maksumaksjatel arusaam , et kogu tegevus riigis ja linnas on

Haldusreformist ja riigireformist räägitakse paariaastaste vahedega – rohkem omavalitsuste ja pisut vähem riigikogu valimiste eel. Hea, et seekord on teisiti. Enne märtsivalimisi oli riigireformi sõnum huulil nii poliitikutel kui ka

Tihti räägitakse uutest töökohtadest ja nende rajamise vajalikkusest nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel. Olen täiesti nõus, et meie riigi kestva toimimise aluseks on suurem sündimus ja uued töökohad, kus

Tartu linn on 2015. aasta alguses kindlasti teistsugune, kui aasta tagasi. Kindlasti oli ta ka aasta tagasi teistsugune, kui ta oli veel aasta varem. Nii peabki olema. Linnale ja linlastele

Eesti üürituru tervise ja riigi rolli üle selle diagnoosimises ja ravis on taas palju arvatud ja üldiselt jagunevad arvamused kaheks. Need, kes arvavad, et turg paneb ise kõik paika, on

Õeldakse, et septembri kuus kõik on uus. See kõlab nii hästi, et ka endal tuli teha üks tõsine otsus ja selle tulemusel panustan edaspidi osa enda ajast AS Eleringi tegemistele.

Turism on majandusharu, millest suvel räägitakse ikka rohkem kui muudel aastaaegadel. Sel aastal oli jaanikuu küll enneolematult külm, kuid juuli seevastu on lubanud ka päikesesõpradele puhast rõõmu, ning loodame, et

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti

Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud.

Vastukaja: Tartu provintsistumine ei sõltu välikohvikutest Tartu tegutseb selle nimel, et Eesti suuruselt teises linnas oleks Eesti parim elukeskkond. Tahan, et Tartu oleks avatud linn, kuhu ettevõtjatel oleks põhjust investeerida

Õpetajate palgaraha teema on taas nagu Pontu laip «Kuulsuse narridest», mida haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused loobivad Tatika ja Vesipruuli kombel üle aia. Ometi peaks ju eesmärk olema riigil ja

Aasta 2014 on juba täies hoos ja vaadates seda linnaeelarve mätta otsast saaks justkui tõdeda, et aasta on alanud linnale nagu tavaliselt. Või äkki ikka ei ole? Üks eripärasid, millele

Nüüdseks on juba mitmel rindel võetud sõna Rail Balticu arengute teemal, ja seda mitte ainult Eesti meediaruumis.Samasuguseid emotsioone on see teema kaasa toonud ka meie naabrite juures ning selliste suurte

Kindlasti on väites, et poliitika on kompromisside kunst, selge tõetera. Kogu oma programmi saab erakond või valimisliit pärast valimisi ellu viia vaid siis, kui on saavutatud absoluutne enamus. Kui Tartus

Valitsusel on viimane aeg töötada välja konkreetsed reeglid riigi äriühingute strateegiate ja eesmärkide kohta. Ehk saame siis mõne aasta pärast tõdeda, et riik suudab tahtmise korral olla ka päris hea

Kajar Lember on valmis loobuma tööst Riigikogus Tartu linna kasuks. Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kajar Lember arvab, et Emajõe pardid on toredad linnud, kuid vajadust nendega Emajõe sümboolikat täiendada siiski pole.

Tartu linn peaks turundama kogu piirkonda. Turismist on saanud mitte just kõige päikselisema kliimaga Eestis tugev majandusharu, mis töötab täistuuridel suvel ja aastavahetusel. Ka sel aastal on päike olnud parim

Edgar Savisaare honorari skeemist saab ennekõike välja lugeda Eesti kirjanduse uue kuldajastu peatset saabumist. Ta on selline haruldane sõnameister, kes suudab oma raamatu ette kirjastajale maha müüa. Ja mitte ainult

„No ma vabandan“ sõnum peaministri huulilt on kokkuvõtvalt suurim tulemus, millega võiks aastapäeva puhul kokku võtta valitsuspartei reageeringu nn Silvergatele. Suure hoo ja pauguga käima jooksnud protsess pani küll esialgu

Diskussioonid teemal, kas elektrooniline hääletamine valimistel on Eesti kui e-riigi üks loomulik osa või tegemist hoopis geniaalse süsteemiga valimistulemuse mõjutamiseks, ilmselt ei vaibu niipea. Samas on selge, et selle hääletusmeetodi

Olemasoleva info kohaselt ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu 2014–2020 eurorahast sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmetesse investeerimiseks. Ometi on ilusates strateegiapaberites kirjas, et üheks Eesti prioriteediks vahendite planeerimisel on