Tänavune poliitikasuvi on kulgenud teisiti. Hapukurgihooajast on asi kaugel, õhus on värskust ja see ei tule ainult juulikuu külmadest suveilmadest. Pärast riigikogu valimisi leidsid Eesti erakondade juhtimises aset päris suured

Erinevate valitsuste jõuetus riigireformi eesmärkide ja tegevuste kokkupanemisel on ühtpidi naljakas, ent teisalt väga kurb. Taas esile tõstetud liigne tsentraliseeritus ei too kokkuhoidu ega anna ka perspektiivis oodatud tulemust. Pigem

Kui hommikuti võtta postkastist ajaleht, siis leiab sealt küllaltki harva midagi positiivset linna või riigi tegemiste kohta. Tahes tahtmata kujuneb maksumaksjatel arusaam , et kogu tegevus riigis ja linnas on

Haldusreformist ja riigireformist räägitakse paariaastaste vahedega – rohkem omavalitsuste ja pisut vähem riigikogu valimiste eel. Hea, et seekord on teisiti. Enne märtsivalimisi oli riigireformi sõnum huulil nii poliitikutel kui ka

Tihti räägitakse uutest töökohtadest ja nende rajamise vajalikkusest nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel. Olen täiesti nõus, et meie riigi kestva toimimise aluseks on suurem sündimus ja uued töökohad, kus

Tartu linn on 2015. aasta alguses kindlasti teistsugune, kui aasta tagasi. Kindlasti oli ta ka aasta tagasi teistsugune, kui ta oli veel aasta varem. Nii peabki olema. Linnale ja linlastele

Eesti üürituru tervise ja riigi rolli üle selle diagnoosimises ja ravis on taas palju arvatud ja üldiselt jagunevad arvamused kaheks. Need, kes arvavad, et turg paneb ise kõik paika, on

Õeldakse, et septembri kuus kõik on uus. See kõlab nii hästi, et ka endal tuli teha üks tõsine otsus ja selle tulemusel panustan edaspidi osa enda ajast AS Eleringi tegemistele.

Turism on majandusharu, millest suvel räägitakse ikka rohkem kui muudel aastaaegadel. Sel aastal oli jaanikuu küll enneolematult külm, kuid juuli seevastu on lubanud ka päikesesõpradele puhast rõõmu, ning loodame, et

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti

Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud.

Vastukaja: Tartu provintsistumine ei sõltu välikohvikutest Tartu tegutseb selle nimel, et Eesti suuruselt teises linnas oleks Eesti parim elukeskkond. Tahan, et Tartu oleks avatud linn, kuhu ettevõtjatel oleks põhjust investeerida