Regionaalpoliitika mõju konkurentsivõimele Eesti senine edu on suuresti saavutatud tänu aktiivsetele ja riskijulgusega ettevõtjatele ning suhteliselt tõhusale riigile. Mulle tundub, et aktiivsus on alles, kuid

Ehk tegemist ju tegelikkuses igivana küsimusega :”Mis on ühist kärbsel ja poliitikul?” Jah, me teame, et vastuseks on see, et neid mõlemaid tapetakse ajalehega! Tänapäeval oleme

Pakun, et minu kaasus läks maksumaksjale maksma 1,5 miljonit eurot Ettevõtja Kajar Lember veedab palju aega Saaremaal oma rajatud Asva viikingikülas, et tutvustada külastajatele kohalikku ajalugu.

Ei, võitjatunnet mul ei ole Kajar Lemberi kriminaalmenetlus lõppes eelmisel nädalal ringkonnakohtus õigeksmõistmisega ning nüüd loeb Lember tagasivaates kokku kaotatud aastaid, rikutud mainet ja muigab ühiskonna

Prokuratuuri jonn lihtsalt ei lase poolel teel seisma jääda! Tundub, et Eestis ongi võistlevast menetlusest saanud nn protsessipõhine kriminaalmenetlus. Mida pikem ja vingema algusega on protsess,

Tegin aastaid tagasi omast arust sarkasmiga nalja, kui teatasin, et minu vastu algatatud kriminaalasi tundub nii “tummine”, et minu tütar, kes selle menetluse käivitamise aastal läks

Tulenevalt huvitavast elutsüklist, on vahel tunne, et tahaks lüüa oma kallil kodumaal toimuvale käega ning toimetada oma pisikesi toimetamisi, sest olen aru saanud, et oma nina

Muretult edasi. Loodetud koht riigikogus jäi Jõgeva- ja Tartumaa ringkonna sotside esinumbril saamata, kuid muretsemiseks ei ole põhjust. Kajar Lember, sotsiaaldemokraatide esinumber Jõgeva- ja Tartumaal, ei

Aasta tagasi ei oleks me keegi veel uskunud, et püsside ja tankidega sõda saab toimuma siinsamas Euroopas. Tegelikkuses muidugi kestab see juba aastast 2014, kui Vene

Omast kogemusest. Pikki aastaid kohtuuksi kulutanud endine Tartu abilinnapea ja ettevõtja näeb vajadust vähendada riiklikku bürokraatiat ning soov on tuua tagasi kohtueelse menetluse uurimistähtajad. Aastaid kohtuuksi

Olen oma elus PRIA ehk Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti nimelise valitsusasutusega kokku puutunud juba pea kaks aastakümmet. Algusest peale on asutuse peamine ülesanne olnud laiemalt

Kajar Lemberi tegevusest on jäänud maha Eesti elu edendavad maamärgid. Lisaks avalikus sektoris tehtule seostatakse teda põhiliselt Eesti ühe vahvaima koguperekeskuse Vudila rajamisega Kaiaverre. Tema tegemisi

Lõuna ringkonnaprokuratuur otsustas vaidlustada endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi õigeksmõistmise Tartu maakohtu poolt. “Lõuna ringkonnaprokuratuur vaidlustas 29. detsembril Tartu maakohtu otsuse täies ulatuses, see tähendab nii

KAS VIGA KOHTUSÜSTEEMIS? Endise abilinnapea üheksaeurosest juuksuriarvest kasvas pooleteisemiljoniline ja kuus aastat kestnud kohtuprotsess. Miks nii läks, selgitab asjaosaline. Kohus ei tunnistanud Kajar Lemberi kurikuulsat üheksaeurost juukselõikust altkäemaksuks, samuti

Stabiilne toimimine siin ilmas, ei ole kahjuks midagi iseenesest mõistetavat. Kes enne aru ei saanud, võiks ka vähemalt alates veebruarist selgelt mõista, et nii ongi. Isegi,

Kõlab nagu oleks seda fraasi juba kusagilt kuulnud ja võibolla isegi mitu korda. Üle kuu aja kestnud sõda Euroopas on toonud ka selle sõnumi taas kõrgete

Mingit teistsugust järeldust ei saa kahjuks kuidagi teha, lugedes Tartu juhtivprokuröri artiklit ükskõiksusest ja usaldusest. Loe või mitu korda aga ikka ei saa aru, kas probleem

Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ja nii võib kurjategijaks osutuda ka olukordades, kus ametiisikuna tehtud otsuse sisule pole mitte midagi ette heita. Selge on see, et

Mõni asi vajab tõesti muutust, sest minu saaga alguses esimesse klassi astunud tütar jõuab põhikooli tõesti enne ära lõpetada, nagu tabavaks pealkirjaks pani loole EPL/Delfi portaal.

Arusaamine avalikus sektoris lubatu ja lubamatu käitumise kohta on on aastate jooksul kasvanud ning sellele vastavalt on püütud ka seadusandlust progressile järgi liigutada. Vahest tuleb see

Hiljutine Euroopa Liidu Kohtu otsus peaks lõpuks ometi kodumaistele jõustruktuuridele selgeks tegema, et ka Eestis kehtivad inimõigused ning iga kahtlustav tegelane ei või oma suva järgi jälgida inimeste

Lugedes, et Eesti tahab taas olla eesrindlane ja püüab saada ligipääsu krüpteeritud vestlustele telefonides tekitab see huvitavaid mõtteid. Tavalise Eesti kodanikuna peaks mul olema jumala suva,

Ma pole kogu oma seitsmendat aastat kestva kriminaalasja jooksul vist kordagi tõstatanud mingit teemat esimesena, vaid üldjuhul alati vastanud spinnidele. Kindlasti ei ole ma ka jäänud

ELLI ARULA Tartu Postimees, 14. mai 2020 Esmaspäeval algab Tartu maakohtus mahukas protsess, kus PRIA petmises süüdistatakse üheksat eraisikut ja kaheksat ettevõtet. Nende hulgas on ka

Mida tunneb auhinnatud maaturismi edendaja Kajar Lember nüüd, kui paljud majandusvaldkonnad, sealhulgas turism, on teadmata ajaks seiskunud. Mees, kes ettevõtjana on just selles valdkonnas nii Saaremaal

Täna 6 aastat tagasi algatati kriminaalasi, mille suurepärane eelmäng lõppes 2 aastat hiljem, kus mind suure altkäemaksuvõtjana Tartu Raekojas maha joosti, kuid täna ei taha toonastes

Täna on jõuliselt lennatud peale poliitikutele, et selgeks teha, kes kuskil vale sõna ütles ja kes kuskil ning millal miskit kuulis. Kindlasti on huvitav küsimus, kas

Eero Epner on kirjutanud väga sügava loo juhtimisest ja (läbi)põlemisest Aivar Rehe näitel. Meil kõigil tasub enne oma hinnangute andmist erinevatele kaasustele kõigepealt pisut mõelda, enne

Selleks, et ei jääks kõlama mõned meedias kõlanud pisut mitmeti tōlgendatavad väited, kirjutasin ühe arvamuse, millele ise panin nimeks “Peegli puudus”. Kajar Lember prokuratuuri töömeetoditest: keegi

Igor Gräzin kirjutab temale omases stiilis väga lahtiste kaartidega meie prokuratuurist ja selle ümber toimuvast ning vastutusest või õigemini selle puudumisest. Ja kahjuks saan vaid kinnitada,

Kuna minu elus on hulk aastaid möödunud Jõgevamaal toimetades, tegi ka ajaleht Vooremaa minuga intervjuu toimuvast:-) Kajar Lember: raamatus on kirjeldatud reaalselt toimunut JAAN LUKAS Vooremaa,

Olles mõne aja kodumaalt ära, avastasin lehti sirvides, et “Jälitatava” teemal on ilmunud üks arvamus. Ja seda on tore lugeda, et raamat kõnetab ja tekitab küsimusi.

Tõepoolest – kus siis veel esitleda oma raamatut “Jälitatav” kui mitte klubis, mis kannab nime Illusioon! Ja millal seda teha? Eks ikka siis, kui õues on

Septembri alguses tuli siis oodatud uudis, et mind anti koos kaaslastega lõpuks kohtu alla, ehk süüdistatavast sai peale 3,5 aastast kadalippu lõpuks kohtualune. Istungid algavad juba

Tartu Postimees oli esimene, kes jōudis infoni, et 13. ja reedel septembrikuus on plaan ühte teost tutvustada …     Kohtualune Kajar Lember esitleb raamatut JÜRI

Jõudsingi ära oodata. 12. augustil 2019 toimus lõpuks Tartu maakohtu eelistung. Süüdistatavad tavaliselt eelistungil ei osale, vaid poolte esindajate eesmärgiks on seal lahendada kohtuasja korralduslikke küsimusi.

Ivika Laanet-Nuut tegi minuga ajaleht Meie Maa tarbeks ühe pikema intervjuu, kus juttu nii Asvast kui ka muudest asjadest Kajar Lember: Asva on minu hobi ja

Olen ikka avameelselt oma krimikaasusest rääkinud ja küsimustele vastanud. Ja täna on tōesti nii, et üks kohtutee on läbitud ja jälitusmaterjalid mulle lõppude lõpuks avalikuks tehtud.

Tõenäoliselt on igas inimeses kelmikaid vigureid ja kindlasti on ka igaühe jaoks kuskil pühapaik ehk väga üheselt selliste sõnade alusel maailma grupeerida on pigem kitsarinnaline. Üks

Meenutage hetkeks seda pea kolme aasta tagust päeva, mil teid Tartu raekojas kinni peeti ning arestimajja viidi? Millise iseloomuga toona toimus kinnipidamisprotseduur? Kas Teil pandi ka

Kari Käsper on kirjutanud hea loo sellest, et ainuüksi läbi telefoniandmete lausjälgimise ja positsiooneerimise saab inimese käitumise ja suhtlemisvõrgustiku kohta täieliku ülevaate, mis aga pole uurimisasutuste

Endine riigikohtu esimees on jälitamise teemal sõna võtnud ja tahaks väga loota, et selliseid autoriteete vähemalt kuulatakse … *** Jälgimisega seotud küsimuste ring on palju avaram

Ülle Madise ettekannet lugedes üks silm naerab ja teine nutab. See on nagu kuld, kuid me ei suuda sellise loogika järgi elada. Mulle meenub üks anekdoot,

Jagan teiega artiklit samast sarjast, mida taas on raske täiendada. Tõsine küsimus on tõesti see, et võistlevaks menetluseks peaksid “võistlejad” justkui võrdsel stardipositsioonil olema aga reaalses

Tänases Eesti Päevalehes on Ramon Raski lugu, millega saan vaid nõustuda. Kogu kirjeldatu on copy-paste nn minu kaasusest. Tore, et ka õigusmaailmas tegutsevad inimesed on sel teemal

Postimees küsis aastapäeva puhul kommentaari ja mina vastasin. *** Kahe aasta eest Tartu abilinnapeana korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni peetud Kajar Lember jätkab Vudila mängumaa pidamist,

Pealtnägija tundis huvi minu nn kaasuse kohta ja rääkisingi neile sellest, mida tean ja mida rääkida uurimise tänases staadiumis saab. Sel hetkel ma veel ei teadnud,

Vaatamata aja jooksul toimunud mitmetele põigetele avalikku sektorisse, olen hingelt olnud alati pigem väikeettevõtja, keda vahepeal on kutsutud panustama ka riigi või omavalitsuse hüvanguks. Seetõttu on

Poolteist aastat tagasi korruptsioonikahtlustuse saanud, kuid siiani süüdistuseta uurimise all olev endine Tartu abilinnapea Kajar Lember avaldab kahe järgmise abilinnapea kinnipidamise taustal lootust, et seda laadi

See suvi läks teisiti. Mitte sellepärast, et oleks ka pisut päikest paistnud vaid ikka sellepärast, et ühe ammuse unistuse suunas sai astutud mitu sammu. Nimelt sai

Kajar Lember ehitab algselt kavandatud Asva muinaslinnuse teemapargi asemel viikingite küla, kus teise osanikuna on kaasatud mitme seikluspargi omanik Ragnar Kekkonen. “Kuigi ehitusprojekt on läbimas suurt

Kohtute aastaraamatus 2015 võtab vandeadvokaat Küllike Namm vaatluse alla jälitustegevuse. Tegemist on taas kord ühe valdkonnaga hästi kursis oleva eksperdi kinnitusega, et jälitamise ja jälituslubadega ei

Risto Mets Tartu Postimehest on kirjutanud loo, mis tunnetega nemad minu saagat kõrvalt näevad. Pole kahtlustki, et Tartu abilinnapea Kajar Lemberi kinnipidamine ja talle kuriteokahtlustuse esitamine

Tegin otsuse, et aeg on liikuda taas avalikust sektorist erasse ja kuna tunnetan võimalikku huvide konflikti,c seoses mõtetega rajada midagi toredat Tartusse, siis on selleks praegu

Tartu koolimajade kehv olukord on habemega teema. Kus on lahendus? Kas see üldse olemas ongi? Või peab tartlane leppima, et ka praegu sündivad lapsed õpivad eelmise

Lõpuks ometi on haldusreformi diskussioon avalikkuse ees. See on ainult tervitatav, sest erinevalt mitmest teisest viimasel ajal fookuses olnud kuumast teemast puudutab äsja riigikokku jõudnud haldusreformiseaduse

Kui vaadata mõnes riigile kuuluvas ettevõttes ja ka ettevõtlust edendavas ning raha liigutavas sihtasutuses viimasel ajal toimuvat, siis võiks justkui tõdeda, et Eestil läheb hästi. Kohe

Haldusreformi ümber kobrutavad erimeelsused on sama paratamatud nagu see, et ühises pajas ei ole võimalik keeta kõikidele ühtemoodi maitsvat putru, ehkki kõht võib olla ühtemoodi tühi.

Kui sotside uus esimees ühel ilusal kevadhommikul pulti astus oli valitsus juba uued rõivad selga ajanud ja rehkenduski lukku löödud. Kokku kirjutatud regilaul oli ilus –

Tänavune poliitikasuvi on kulgenud teisiti. Hapukurgihooajast on asi kaugel, õhus on värskust ja see ei tule ainult juulikuu külmadest suveilmadest. Pärast riigikogu valimisi leidsid Eesti erakondade

Erinevate valitsuste jõuetus riigireformi eesmärkide ja tegevuste kokkupanemisel on ühtpidi naljakas, ent teisalt väga kurb. Taas esile tõstetud liigne tsentraliseeritus ei too kokkuhoidu ega anna ka

Kui hommikuti võtta postkastist ajaleht, siis leiab sealt küllaltki harva midagi positiivset linna või riigi tegemiste kohta. Tahes tahtmata kujuneb maksumaksjatel arusaam , et kogu tegevus

Haldusreformist ja riigireformist räägitakse paariaastaste vahedega – rohkem omavalitsuste ja pisut vähem riigikogu valimiste eel. Hea, et seekord on teisiti. Enne märtsivalimisi oli riigireformi sõnum huulil

Tihti räägitakse uutest töökohtadest ja nende rajamise vajalikkusest nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel. Olen täiesti nõus, et meie riigi kestva toimimise aluseks on suurem sündimus

Tartu linn on 2015. aasta alguses kindlasti teistsugune, kui aasta tagasi. Kindlasti oli ta ka aasta tagasi teistsugune, kui ta oli veel aasta varem. Nii peabki

Eesti üürituru tervise ja riigi rolli üle selle diagnoosimises ja ravis on taas palju arvatud ja üldiselt jagunevad arvamused kaheks. Need, kes arvavad, et turg paneb

Õeldakse, et septembri kuus kõik on uus. See kõlab nii hästi, et ka endal tuli teha üks tõsine otsus ja selle tulemusel panustan edaspidi osa enda

Turism on majandusharu, millest suvel räägitakse ikka rohkem kui muudel aastaaegadel. Sel aastal oli jaanikuu küll enneolematult külm, kuid juuli seevastu on lubanud ka päikesesõpradele puhast

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle

Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne

Vastukaja: Tartu provintsistumine ei sõltu välikohvikutest Tartu tegutseb selle nimel, et Eesti suuruselt teises linnas oleks Eesti parim elukeskkond. Tahan, et Tartu oleks avatud linn, kuhu

Õpetajate palgaraha teema on taas nagu Pontu laip «Kuulsuse narridest», mida haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused loobivad Tatika ja Vesipruuli kombel üle aia. Ometi peaks ju

Aasta 2014 on juba täies hoos ja vaadates seda linnaeelarve mätta otsast saaks justkui tõdeda, et aasta on alanud linnale nagu tavaliselt. Või äkki ikka ei

Nüüdseks on juba mitmel rindel võetud sõna Rail Balticu arengute teemal, ja seda mitte ainult Eesti meediaruumis.Samasuguseid emotsioone on see teema kaasa toonud ka meie naabrite

Kindlasti on väites, et poliitika on kompromisside kunst, selge tõetera. Kogu oma programmi saab erakond või valimisliit pärast valimisi ellu viia vaid siis, kui on saavutatud

Valitsusel on viimane aeg töötada välja konkreetsed reeglid riigi äriühingute strateegiate ja eesmärkide kohta. Ehk saame siis mõne aasta pärast tõdeda, et riik suudab tahtmise korral

Kajar Lember on valmis loobuma tööst Riigikogus Tartu linna kasuks. Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kajar Lember arvab, et Emajõe pardid on toredad linnud, kuid vajadust nendega Emajõe

Tartu linn peaks turundama kogu piirkonda. Turismist on saanud mitte just kõige päikselisema kliimaga Eestis tugev majandusharu, mis töötab täistuuridel suvel ja aastavahetusel. Ka sel aastal

Edgar Savisaare honorari skeemist saab ennekõike välja lugeda Eesti kirjanduse uue kuldajastu peatset saabumist. Ta on selline haruldane sõnameister, kes suudab oma raamatu ette kirjastajale maha

„No ma vabandan“ sõnum peaministri huulilt on kokkuvõtvalt suurim tulemus, millega võiks aastapäeva puhul kokku võtta valitsuspartei reageeringu nn Silvergatele. Suure hoo ja pauguga käima jooksnud

Diskussioonid teemal, kas elektrooniline hääletamine valimistel on Eesti kui e-riigi üks loomulik osa või tegemist hoopis geniaalse süsteemiga valimistulemuse mõjutamiseks, ilmselt ei vaibu niipea. Samas on

Olemasoleva info kohaselt ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu 2014–2020 eurorahast sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmetesse investeerimiseks. Ometi on ilusates strateegiapaberites kirjas, et üheks Eesti

Varem ametis olnud õiguskantslerid juhtisid korduvalt seadusandja tähelepanu sellele, et põhiseaduse kontekstis ei tohiks riigikogu liikmed osaleda riigiettevõtete juhtimisel. Arutelu algas alati suure hooga, et siis

Valitsejate arrogantne käitumine ja erakon­dade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aas­tal alanud diskussioon sai laiema ühiskond­liku kõla kindlasti ka seetõttu, et skandaalide keskmes

Riigikogu küll veel arutleb uue riigieelarve üle ja valitsus üritab rääkida suurtest reformidest ning majanduskasvust, kuid see on vaid pool muna. Nüüdseks on selge, et vaatamata

Juba enne viimaseid Riigikogu valimisi algas ühiskonnas diskussioon ühe IRL-i peamise valimislubaduse ehk kodukulude vähendamise absurdsuse üle. Rääkimata sellest, et enamus koduga seotud kulusid on hüppeliselt

Viimasel ajal on seoses päästekomandode sulgemisega olnud palju juttu inimeste päästmise võimalikkusest õnnetuste korral. Minu arusaamise kohaselt on tänasesse etappi jõudnud reform, mille tulemusel suleti hulk

Eestis kehtiva avaliku teenistuse korralduse eeskujuks on sõjajärgse Saksamaa vastav seadusandlus, mille eesmärgiks oli stabiilse ametnikkonna loomine. Selle üks keskseid põhimõtteid on, et ametnikud saavad oma

Tõenäoliselt pole olemas maailmas riiki, kus pole olnud ühtegi skandaali, mis on seotud poliitikute ja rahaga. Küll on probleemiks poliitiliste erakondade rahastamine, kahtlased skeemid valimiskulude katmiseks

„Ümberkorraldused jõuavad täna lõpule!“ Täpselt sellise lause ütles täna Riigikogu kõnepuldist siseminister. Tasub meenutada, et alles eelmise aasta augustis väitsid nii siseministeerium kui ka päästeamet, et

Viimastel nädalatel on majandusminister Juhan Partsi tegevus tekitanud mitmeid küsimusi. Ühtpidi tervitan ministri otsust kaasata oma nõunike hulka aastaid erasektoris toimetanud Erkki Raasuke, kel loodetavasti on

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse visiooniks on töötada selle nimel, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond on maailma parimate seas. Täna EAS-i juhtkonna ümber toimuv aga

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmise aruteludes on palju räägitud solidaarsusest ja vältimatutest valikutest. Olen suuresti nõus

Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) esimehe valimised tekitasid kohalikul poliitmaastikul seekord isegi rohkem tormi kui vahel merelained kõvema tuulega. Nagu merel, nii ka maal on lainetes teinekord

Kui lugesin veebruarikuu esimesel päeval ühe vapra oravapoisi arusaamisi maaelust ja tema selgitusi, kuidas elu maal muutub järjest paremaks, arvasin esimese hooga, et olen talveunne jäänud

Riik vajab halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ja ühtset reformi nii riigi, maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole vaja likvideerida suuremaid ja lihtsa

Eestis on mitmeid arengukavasid ja strateegilisi dokumente, mis peale valmimist jäävad riiulile tolmu koguma. Kui nende koostamine on teinekord suure tähelepanu all ja ka huvitatud osapooltel

Täna oli siis Riigikogus see päev, kus koalitsioon lõi lukku meie tuleva aasta riigieelarve. Tagantjärele saame vaid tõdeda, et koalitsioon käitus samamoodi nagu neilt oligi oodata.

Kuulates 2012 aasta riigieelarve kiidukõnesid nii Riigikogu saalis, kui ka koalitsiooni esindajaid meedia vahendusel, jääb tõesti tunne, et meie riik saab järgmisel aastal valmis ja kõik

Eestis oleme rääkinud väga palju haldusreformist ja sellega seonduvatest teemadest ning samuti sellest, et valitsuskoalitsioon küll räägib sellest teemast palju, kuid tegudeni kuidagi ei jõua. Või

Ühinen siiralt Päevalehe ajakirjaniku Priit Simsoniga, et lugedes meie võrdõiguslikkuse voliniku etteheidet Saaremaa kolme päeva jooksu korraldajate suunas, siis jääb tõesti suu lahti. Kõikide muude uudisvoogude

Jüri Raidla on mitmel korral avaldanud arvamust, et haldusreformi realiseerimiseks piisaks, kui põhiseaduse 155. paragrahvis asendataks sõna “vallad” sõnaga “maakonnad”. Kas see on ikka nii lihtne

Väikevallad ei suuda teenuseid pakkuda ja elujõulised on vaid enam kui 25 000 elanikuga omavalitsused – just nii väitis äsja Eesti regionaalminister (Siim Kiisler «Kiigeplatsist ja

Eile alanud Tallinn International Horseshowl mängiti esimese ala lõppemisel Asva Hobusekasvatuse täkuposi auks kodumaa hümni ja see oli ilus. Siinkohal väike lugu Hobumaailmas ilmunust: Tänastel hommikutundidel

Peaminister püüdis oma 2012. aasta riigieelarve kaitsekõnes jätta muljet, et Eestil läheb kohe nii hästi, et meie riik saab lõpuks valmis ning kõik kaasmaalased on rikkad

Riigikogu menetlusse kevadel antud eelnõu nägi ette, et kohalikele omavalitsustele antakse tagasi 15 protsenti riigieelarvesse kogutavast kütuse aktsiisist, mis suunatakse siis teede korrashoidu. Antud seaduse paranduse

Riigikogus saalis on infotund opositsioonisaadikutele üks väheseid võimalusi otse ministritelt küsida erinevatel teemadel. Olen ikka küsinud omavalitsuste teemadel ning kui kevadel suutsin peaministri endast välja viia

Alles see oli, kui lumekoorma all äganud omavalitsused olid aasta esimeste kuudega paigutanud pea kõik eelarves teede korras­hoiuks ette nähtud vahendid lumelükkamisse. Vallad ja linnad pöördusid

“Maamaks on üks õiglasemaid makse üldse. Mina ei saa aru inimestest, kes kevadel kurdavad, et teed on auklikud ja miks linnavalitsus midagi ei tee. Ning samal

Riigikogus on fraktsioonid alustanud oma tegevusi väga erinevalt. Koalitsioonipartnerid püüavad oma väga valusad ja populistlikud ning ka omavahel tüli tekitavad eelnõud kiirelt menetlusse anda, et edaspidi

Uus riigikogu on oma tööülesannetesse sisse elamas ning ka enamik uusliikmetest on nüüdseks aru saanud, kus on tema kabinet, kus asub suur saal ja kus muud

Täna kinnitatud riigieelarve strateegia näeb ühe punktina ette piiri panemist võimalikule tulumaksutagastamisele. Asjas iseenesest on oma loogika selgelt olemas ning võib-olla ei väärikski arutlemist, kuid kergelt

Kodukootud lähenemine ja talupojamõistus riigi juhtimisel on nähtused, mis jäävad Toompea koridorides üha vähemaks, ning see ei tule meie riigile sugugi kasuks. Hiljuti Maalehes ilmunud loos

Seekordsed Riigikogu valimised on ajalugu. Eesti erakonnamaastik on muutunud oluliselt selgemaks ning mingis mõttes tõesti ka igavamaks. Üheltpoolt jätab see võimalikke võimukombinatsioone ja valikuid vähemaks, kuid

Eesti riik tähistab täna oma sünnipäeva. Võrreldes meie riigi vanust inimese vanusega on juba keskmine eluiga ammu möödas ning peaks juba tõsiseltvõetava riigi eas olema. Võrreldes

Valimiskampaania tuhinas tuli taas päevakorda meie riigi regionaalhaldus ja selle toimimine või siis mittetoimimine. Avapaugu neile aruteludele andis Reformierakonna ettepanek kaotada regionaalministri ametikoht või õigemini liita

Sotsiaaldemokraatide seekordsete valimiste tunnuslause “Uus algus!” on tekitanud küsimusi, et mida see tähendab? Sven Mikser on andnud sellele minu meelest väga arusaadava seletuse ja eelkõige tähendab

Riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui kaks kuud ning oma sõnumeid on hakatud ka suuremate erakondae poolt tasapisi avaldama. Kohalikku elu ja omavalitsuse toimimist puudutav on

Head aasta algust! Minu selle aasta soov on see, et sellest saaks üksteisest hoolimise aasta. Lumme uppunud tänavatel võiksime lisaks lähedastele ja naabritele aidata ka meie

Meil on käes jõuluaeg aga poliitikamaastikul käib selline tõmblemine, et jõulurahust poliitikas sel aastal vist küll väga rääkida ei saa. Meie riik saab sel kümnendil juba

SA Lõuna-Eesti Turism korraldatud konkursil “Ehe Lõuna-Eesti” tunnistati käesoleva aasta parimaks turismiobjektiks kogu pere mängumaa Vudila, mida veab saarlane Kajar Lember. Lisaks juunis käima läinud mängumaa

Tundub, et maailmas on palju sellist, mis esmapilgul tundub hea ja helge ning tagasivaates ei saa mitte aru, kuidas jälle nii läks. Nagu kuulsaks saanud lause

Seekordseid halduskorralduslikke mõtteid ärgitas kirja panema regionaalministri järjekordne omavalitsuste liitmisplaan, mis seekord siis lähtus põhimõttest, et mis kinni ei jää, saab kinni löödud! Tuleb tunnistada, et

Ei väsita korrutamast, et Eestil on läinud hästi ning paljud makronäitajad seda tõepoolest ka kinnitavad. Tahtmata heietada lähiajaloo otsuste ja valikute õigsuse üle, peaksime endalt siiski

Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt korraldatud kohtumised maakondades ning esimehekandidaatide debatid on sellel sügisel teinud Eestimaale tiiru peale ja ees on ootamas üldkogu, kus pannakse paika meeskond, kes

Viimased uudised endise kodupartei ehk Rahvaliidu ridadest teevad meele kurvaks. Kuigi ei peaks see enam minu asi targutada olema, on juhtunud täpselt see, millest püüdsime erakonnakaaslastele

Palaval suveajal kostab valitsuse ruuporist peaasjalikult rõõmuhõiskeid euroülesande eduka lahendamise puhul. Võimulolijad on justkui ära unustanud, et jätkuvalt on ilma tööta üle 100 000 kaasmaalase ja

Üle kahe aasta tagasi mõeldi välja geniaalne plaan, kuidas ennast ühe sambaga Eesti Vabariigi ajalukku kirjutada ning kaitseministril oli võimalus oma partei rahvuslikku nägu tähistada väärika

Head erakonnakaaslased ja Eestimaa inimesed! Oleme igaüks olnud Eestimaa Rahvaliidu liige kümmekond aastat ja vaatame murelikult arengutele, mis erakonnas viimasel ajal toimunud on. Maailmavaatelise väitluse asemel

Lugedes erinevaid arvamusi, mis on meediaväljaannetes peale Saku Suurhallis toimunud Ühtse Eesti suurkogu, saab vaid tõdeda, et hea etendus anti. See pani mitmed arvamusliidrid ühiskonnas sõna

Huvitavaid asju saab ikka ajaleheveergudelt lugeda. Eelmisel nädalal toodi mitmes kohas välja kavandatav seadusemuudatus, mille tulemusel peavad kõik, kes soovivad edaspidi sõita neljarattaveoliste traktoritega ning kellel

Pealkirjas toodud sõnapaari teab vast iga eestlane, kuid iseasi on see, kui tihti me igapäevaselt selle järgi suudame käituda. Eesti on tervikuna väga hinnatundlik ning tihti

Taas kord on tõstatatud haldusreformi teema ja jälle on sisuliselt pakutud plaani muuta viisteist maakonda valdadeks. Ainult et seekord on ettepaneku tegija vaadanud asja õige veidra

Kaks aastat tagasi andis valitsus kaitseministeeriumile õiguse korraldada võidusamba rajamiseks erandmenetlusega riigihange, mille eesmärk oli tagada võimalikult soodne hind, leping ja tarnegraafik. Erandmenetlusega riigihanke valikut põhjendati

Suur Õpetaja on lahkunud. Usun, et kui ma ütleksin selle lühikese lause oma sõprade-tuttavate seltskonnas, saaksid kõik aru, et vaatamata erinevatele aegadele ja koolidele räägin ma

Ühelt poolt igati kiiduväärt, et Riigikogu on võtnud tööpuuduse luubi alla. Samas on kummaline, et arutelu kerkis tõsimeeli üles alles pärast seda, kui Rahvaliit pani ette

Isamaa ja ResPublika liitmise ajast on vett merre voolanud juba omajagu, kuid hästitoimivat liitu pole seal ikka tekkinud. Pidev sisemine võimuvõitlus ja kemplemine paistab jällegi välja,

Lisaks igasugustele toredatele ja halenaljakatele poliitkemplustele struktuuride ja riigireetmiste teemadel jäävad möödunud päevad ka ajalukku haledate palgateemaliste diskussioonidega. Enamik riigis tegutsevatest ettevõtetest rabelevad ellujäämise nimel ning

Riigikogu on heaks kiitnud tuleva aasta eelarve. Valitsusliidu hinnangud sellele on ülimalt lootusrikkad, nii et kõik oleks justkui hästi. Olgugi et eelarve tähendab tõepoolest sammu eurotsoonile

Valitsusliit eesotsas peaministriga tõestab Eesti rahvale taas kord, et kui ei tõuse, siis tõstame. Ehk teisisõnu – kui riigieelarves tulud ikka ei tõuse, siis tõstame jälle

Aastate jooksul Rahvaliidust Keskerakonda läinud rahvaliitlased tunnevad ennast seal vist väga üksikuna ja keegi ei taha nendega tegemist teha. Kuidagi teisiti ei oska küll kommenteerida nende

Meie meediarindelt kostab üleskutseid stiilis, et Eesti Energiat oodatakse kiiresti börsile, et see elavdaks aktsiaturgu ja köidaks välisinvestorite tähelepanu. Neile üleskutsetele annavad hoogu analüütikud, lisades omalt

Kuuleme tihtilugu, et Eesti on väike riik. Seda öeldakse kurval toonil, kui majandus on languses, ja rõõmsamal toonil, kui teoksil on midagi head. Oleme uhked, kui

Olen viimased 7 aastat juhtinud Tabivere vallavolikogu tööd Jõgevamaal, kuid elu- ja töökoha muutus on mind toonud Harjumaale. Üheltpoolt on hea tunne, kui vaatan tagasi Tabiveres

Maadevahetuse uurimine sai uue kuue. Vaadates, mis täna toimub Eesti politsei kaitsva kihiga tekib küll tunne, et midagi on siin riigis ikka väga mäda. Aru kohe

Mul on olnud võimalus juhtida Tabivere vallavolikogu tööd viimasel seitsmel aastal, mis ühelt poolt on möödunud kiiresti, kuid samas olnud piisavalt pikk aeg, et tulemusi hinnata.

Igasuguse demokraatliku riigieelarve koostamine on kompromiss erinevate poliitiliste jõudude ja prioriteetide vahel, kuid lõpuks peab ta siiski kandma meie riigi ja rahva huve. Kolmanda negatiivse lisaeelarve

Kellel ma ääle annassi August Kizberg Küll jooseva ja sõideva na ringi ja kulutava raha, suud ja kingi. Ja egaüits püünd puru silmä aia, et muku